ja pealkirja ma ei suuda täna välja mõelda vol 2

(vol 1)

Ma pole viimasel ajal just suur blogija siin olnud.. aga eks igal asjal siin on ka põhjus. Nimelt on mul ääretult palju teha olnud ja selle tagajärjel energiat vähemaks jäänud!

Tegelikult on üldse nii, et kui päike paistab, siis on tuju laes, ja kui vihma sajab, on ka tuju suhteliselt arvestatav. Eelmine ja üleeelmine nädal olidki lihtsalt väga-väga ilusate ilmadega (välja arvatud neljapäev, kui ma pärastlõunal jooksma läksin ja 100 meetrit kodust padukat sain ja koju tagasi tulin), nädalavahetusel oli nüüd lausa 22 kraadi sooja.. suvi! Mõned optimistid siiski rikuvad tuju sellega, et veel lundki alla tahaks sadada (see ei pidanud midagi erilist olema, aga kes tahab lund nüüd veel? :) jääkarud..).

Möödunud nädalavahetusel hakkas meil hoovis ümberehitus. Nimelt on see maja, kus ma elan ja kus mu vahetuspere juba kümme aastat vist elanud on, üle saja aasta vana. Sellele piirkonnale siin on kohane, et on külad majade ja kirikuga ja ümberringi põllud (osades teistes piirkondades on üksikud majad põldude vahel ja siis ühes kohas kuskil kirik ka), niiet majad on kõik üksteise külge ehitatud. Pea igal majal on oma hoov, mis on igast küljest piiratud kiviseinte ehk teiste majade seintega jne.. Ühesõnaga, õu on nagu karp.

Algasid siis kunagise loomasöögihoidla (laka??) kaduse ümberehitamised, sest seda katust polnud väidetavalt keegi 100 aastat puutunud (minu meelest nägi päris kobe välja..). Laupäeval siis tulid vahetusema õde, vahetusema vennapoeg ja vahetusema venna naise vend (jube keeruline) oma lapsega ja keegi veel, keda ma ei tunne, ja hakkasid seda katust lammutama. Pool päeva läks.. Kõik katusekivid ükshaaval maha võtta, siis need sarikad (? või asjad) ka kõik ära ja neljapäeval tullakse uut ehitama.

Ma sain neid ka umbes 10 minutit aidata ja siis polnud mu abi enam vaja.. Aitasin siis emal süüa teha ja lauda katta jne. Suppi, kana ja riisi ja kartulisalatit sai. (Arvatavasti on lugejate hulgas veel keegi peale minu ema, kes riis+kartulisalati peale kulme tõstis.. see on normaalne siin ja normaalne, et te kulme kergitate. Ma arvan.) Hea oli. Ja magustoiduks maailma kõige magusam ja rammusam ja vingem kook, nimelt Bananenschnitt ehk tavaline biskviitpõhi õliga vist ja siis peal natuke marmelaadi (siin on iga koogi peal/vahel/küljes marmelaadi), banaaniviilud, vaniljepuding ja kõige peal kerge šokolaadikiht.. lihtsalt taevalik.

Laupäeva õhtuks kutsus mu endine klassiõde Hizra mind oma sünnipäeva väiksele tähistamisele, mis toimus algusega McDonald'sis (suutsin sellest vist 3-4 kuud eemale hoida ennast lausa) ja lõppes kinos. Vaatasime "Ma olen number neli" filmi ja päris hea oli, kuigi veits ootamatult lõppes ära jälle.. Nagu enamus filme.

Pärast kino aga läksime Irise ja Isabellaga St Bernhardi, kus toimus diskopidu vabas õhus põhimõtteliselt. Äge oli, välja arvatud see, et DJ sokkima hakkas ühel hetkel ja Rihannat ja korralikku Hard Rock Metalit (kui selline muusikažanr üldse eksisteerib) vaheldumisi mängima hakkas..

Umbes poole kahe ajal sõitsime Elmari ja ta kahe sõbraga koju jälle ja magama.

Pühapäeval oli lihtsalt nii-nii-nii soe ja me läksime Lauraga õue istuma, ma lugema ja ta õppima ja vahetusvanemad neid puupalki lõhkuma.. Ühel hetkel läksin neile ka appi.

Kusjuures. Kuna lihtsalt megapalav oli, siis Laurale meenus selline imeasi nagu jäätis ja ma sain teada, et nad jäätist vahukoorega söövad...... oota mida??? Jah.. Huvitav, kas pole? Kui ma oma imestust avaldasin, siis nad olid ka nii imestunud ja ütlesid, et terve maailm sööb ju jäätist vahukoorega!!! ilmselgelt..... a muidu kirsikompott maitses seal juures hästi.

Eile ehk esmaspäeval hakkas koolis mingi draama. Mul tekib iga päevaga aina rohkem selline.. vastikustunne kooli vastu, sest mu klass on ninakaid ja silmakirjalikke täis, keda ma lihtsalt ei salli. Aga selle eest on mul lihtsalt megahea meel, et ma kooliaasta algul ikkagi HAKis käisin ja sealt endale normaalsed noored inimesed suhtlemiseks leidsin. Aga koolipäevad istud nagu kohtupingis, .. vahel tegelikult rohkem tunne nagu oleks lasteaias.

Vahel on isegi selline tunne, et õpetaja klassi ees pole veel aru saanud, kus lõpeb lasteaed ja kus algab kool ehk kus lõpeb eetilisus ja algab diskrimineerimine.. Jutt pole minust (või noh, kes teab, ma ju hispaania keele tunnis ei käi,,,,), aga ühest klassiõest.. Suva. Hoian enda teada, sest pikk jutt on sitt jutt. Muidugi tuleb üsna paljugi omavahel arutades välja, mida tegelikult teada ei tahaks, sest see on tõde, mida siis endale nagu templiga otsaette kõigile vaatamiseks vajutaks.

Otsustasin juba, mida ma oma headele tuttavatele ja semudele siin äraminnes kingin ja ma loodan, et ma seda ära ei unusta. Võib-olla peaks praegu juba ettevalmistusi tegema hakkama.

Olge tublid ja head lume sula(ta)mist!! :)

(Eurosendid - Liina saatis mulle paki VILJAKA (parim), kommide ja kooliajalehtedega,,,, kallid!! :) sente hoian veel endale.. saab näidata ja uhkustada veits :D)

(lugesin just hiljuti "My Sister's Keeper" raamatu läbi, saksa keeles - hea, hea, hea oli. Sellest film ka Cameron Diazega. Ja nüüd alustasin "Eat Pray Love'iga".. tegelikult on, nagu alati mul olnud on, soov ise raamat kirjutada ja ühel päeval pean ma selle korda ka saatma.)

edit: täna kolme kuu pärast hakkame YESilt (Young Europeans' Seminar või Year Ending Seminar, toimub Berliini lähedal Saksamaal) koju sõitma..