jaaa.. uuesti!

Eile magasin ma liiiiiga kaua, uni oli liiiiga magus. Ärkasin kell 11, läksin hommikust sööma ja samal ajal rääkis vahetusema mulle meie päevaplaanidest (ega ma ausalt öeldes suurt aru ei saand), millesse kuulus rattasõit ja auto.
Kohe pärast hommikusööki panime riidesse, tõstsime rattad autosse ja sõitsime Kremsi, linna, mis asub Doonau kaldal. Seal istusime rataste selga kell pool 12 ja sõitsime mööda Doonau kallast (mul polnud aimugi, kaugele või kuhu või üldse, mis toimub :D) Dürnsteini, kus ronisime mingi sadamiljonastet kõrgemale (hea trenn oli), vaatasime vaadet, tegin pilti ja tulime alla tagasi. Siin on väga head jalgrattateed, kõik on ära märgitud, mitu km-it on järgmisse linna jnejne.. See oli äge.
Ühesõnaga sealt Dürnsteinist sõitsime väga kaua edasi, igal pool olid ainult viinamarjad, viinamarjad, viinamarjad, VIINAMARJAD!!! Terve Doonau sealpoolne mäeveerg/org/geograafiaõpetajaabionvaja/mäeveer oli viinamarjaistandusi täis. See oli nii äge, viinamarjaisu tuli peale, aga ei, me ei maitsnud neid :) Jalgrattatee läks täpselt nende istanduste vahelt, niiet said käega katsuda neid viinamarju sõites, niiet see oli äge!
Sõitsime Melkini välja (Kristjan elab Melki lähedal Loosdorfis :D), siis üle silla ja teiselt kaldalt tagasi :) Kokku tuli 75 km. Tagasi tulles oli rohkem loodust, ei olnud külasid nii palju ega istandusi ka mitte..
Seekord oli rada suhteliselt tasane, üksikud tõusud, vähe laskumisi jne, niiet oli rõõm sõitaaa. Aga tagumikust ma ei räägiks, see on päris valus.

Õhtul ma olin üksi kodus, vend läks pidusse ja ema oli kuskil sõbranna(de)ga.
Täna käisime vanaemal-vanaisal külas ja tõime Laura käsipallilaagrist ära ja oleme niisama olnud. Väss on. Eilsest võib-olla.

Muidu..
Näen liiga palju unenägusid kodust, ausalt öeldes on see veits halb, ma sooviks neid mitte näha (hakkasin praegu mõtlema et ma magan peaga põhja poole, äkki selle pärast, peaks ära vahetama (esimesel ööl magasin lõuna poole :D aga siis otsustasin, et teistpidi on vist parem)). Hommikul silmi lahti tehes olen üpris segaduses, et kus ma olen?! Sest unes nägin ju kodu ja sõpru jne. See on päris halb. Ja ma tahaks teada, kuidas sellest lahti saada.

Tahtsin rääkida veits Austria söögist ka..
Ma pole siin oma perega veel ühiselt hommikusöögilaua taga istunud, aga esimene hommik peres oli mul YFU bossi juures ja seal sain (vist) traditsioonilist Austria hommikusööki. Röstitud leib või ja marmelaadi-moodi-moosiga. Ütleme nii, et alguses peletab eemale, et mis mõttes leib ja moos ja või ka veel!! Tegelt oli isegi päris hea! :) Leib on siin umbes selline.. Tallinna peenleiva sarnane, ainult et köömneid pole ma veel näinud ja maitsetum on ka.

Sööme palju värsket salatit, aga ema kallab selle korralikult oliiviõliga üle, mis on päris hea isegi..

Seletasin üks päev emale siin, et meil Eestis on must leib päris populaarne ja siis hiljem läksime poodi ja ta võttis sellise sepiku-sarnase leiva või nagu on mõni tumedam Viljakas (appi, seda küll tahaks, mmmmmm), ja ütles, et see on üks tumedamatest leibadest.. Pidin teda kurvastama, et meil on veel tumedamad!

..

Kui üks päev need tuttavad külas käisid, kellega usuteemat veits arutada sai, siis õpetasin neile ka ära klaaside kokkulöömisel öeldava 'Terviseks!' :D Ja see tegi neile nii palju nalja, nad ei pane ju rõhku sõna algusesse, vaid lõppu, niiet neil oli lõbus :D ja mul oli lõbus neid vaadata ja kuulata. Üritasin seletada, mida see tähendab kuidagi nii, et see tähendab 'for health' vms :D ja siis nad küsisid kuidagi nii, et nagu kas seksi ka heaks terviseks? vms :D see oli naljakas, ma ei osanud neile lõppude lõpuks seda ära seletada, mida see tähendab :D:D Aga iga kord kui klaase kokku lõid, ütlesid muudkui terviseks! :D (btw Austria õlu on päris hea, magus.. nagu oleks siider, aga nagu ei ole ka, maitseb päris hästi :))

Rohkem mul polegi midagi rääkida..
Aint et õues on päris jahe juba, täna oli 13 kraadi ainult :( Ja mul ei ole soojasid riideid, homme läheme linna (btw Horni linna nime hääldavad kuidagi 'Huan' vms), otsime mu telefonile lahendust, siis mul on veel kooli vahetusjalanõusid vaja ja soojemat jakki või jopet. Jeeeeeeee, šoppamaaa!

Aga.. pilte ka natuke! :)

Vaade Dürnsteini lossist Dürnsteini linnale

Mina ja Austria künkad

ja natuke veel seda lossi..

Selle pean ka veel ära mainima, kui hämmastunud on kõik Eesti kõrgeima tipu pärast! Ja ma elan praegu ka kõrgemal, kui on Eesti kõrgeim tipp.. 360 meetri kõrgusel merepinnast! :) Aga see Dürnsteini loss asub madalamal, kui ma praegu siin istun, niiet vuhuuuuu!

Tschüüüsssss, musidkallid!

:)

ratta selga, üles-alla

Eilseks (kolmapäeva) hommikuks panin endale äratuskella kella 10-ks, aga ma ärkasin umbes pool 10 vist ja selleks ajaks olid nad ikkagi oma hommikusöögi ära söönud :D ainult Elmar magas veel.

Natuke pärast seda pakkus Laura välja, et võiks ratastega sõitma minna.. Ütleme nii, et oma sadulast tunnen küll puudust :D:D:D See on siin päris valus sadul. Ta näitas mulle kohalikku ujumiskohta, see oli ülivinge. Seal on tegelikult keelatud ujumas käia, aga kõik käivad. Fotoaparaadi unustasin ma maha, niiet pilte pole mul teile näidata. Aga seal saab nagu kaljult alla hüpata vette jne, see on äge. Mitte et ma ise julgeks sinna hüppama minna :D Vesi tundus soe, viskasime lutsu ja siis tulime ringiga koju tagasi. Siin kasvatatakse palju maisi ja neid.. eee.. jaa neid eeeee appikene kus mu eesti keel on.. need on silmeees, aga ma ei tea mis nende nimed on!!! Mitte päikeselill, aga noooo teate küll, pika rohelise varrega, õis kollane, keskelt neid seemneid täis, millest saab köömneid teha.. jaaa, ootan abi, mis lill see on -.- :D:D Haige, kuidas ei mäleta sõnu. (üle lugedes meenub, et päevalill on asja nimi :D)

Äge koht on, ainult et tuul oli suht jõhker, muidu oleksime rohkemgi ringi vaadanud.

Kui tagasi tulime, siis tegime lõunasööki kõik koos ja küpsetasime kooki.. Sõime salatit ja kana ja riisi, nämma. Neil on siin veits teistsugune riis või lihtsalt ei keetnud ta seda nii pehmeks, ei tea. Seekord taipasin õigel hetkel salatit isegi kaussi tõsta :)

Aga kooki tegime üpris omapäraselt. Ma ei teadnudki, et suvikõrvitsat kasutatakse magusates roogades. Igatahes panid nad sinna kooki võid, suhkrut, jahu, kaneeli, purustatud pähkleid, riivitud suvikõrvitsat ja vb veel midagi, igatahes taigen maitses ülihästi.

Kui kook valmis sai, läksime Kletterparki ehk seiklus-/ronimisparki siin lähedal. See oli suht suur ja üliiiiäägeeee. Kuna vahetusemal seal käpp sees, siis saime tasuta. Muidu maksab see siin umbes 28 eurot täiskasvanule. Veetsime seal mitu tundi, seal oli umbes 5-6 rada, aga need olid ikka kõvasti pikemad kui Nõmmel. Üks rada oli selline, kus alguses pidid kõvasti ülesronima ja siis said 3-4 korda alla lasta.. Esimesel laskumisel läks mul hoog nii suureks et ma ei jõudnud puust kinni haarata ega nöörist ega kuskilt :D:D Ja siis ma vajusin tagasi, see oli naljakas :D Kätega tõmbasin siis ennast tagasi puule lähemale, sain mingist abinöörist kinni ja siis platvormile. Aga jah, see oli äge. Teinekordki :D Saate pilgu peale visata siit -> http://www.kletterpark.at/de/kp-ro.html. LiveCam + Bilder alt näete pilte ka :)

Siis sõime võileibu ja ma laenasin Lauralt saksakeelse "Sex and the City" filmi, vaatasin koos saksakeelsete subtiitritega. Ütleks, et see aitab pärispäris palju. Ainult et ma otsustasin rohkem mitte kurbade kohtadega filme mitte vaadata lähiajal.. See ei mõju hästi :)

Ma pean ikka mainima, et minu üks sellistest väga olulistest kartustest oli, kas mu voodi on pehme või ei ole. Võin nüüd suurimas rahus teile teatada, et mul pole elu sees olnud nii mugavat patja. See padi on terve voodi laiune ja megaaaaaaaapehme. Ta läheb õhku täis ja vajub täpselt nii nagu ma tahan ja uni on siin hea :)

Täna hommikul ärkasin umbes 9-10 vahel, sõin üksi hommikust jälle ja siis õppisin saksa keelt. Vahetusema käis vahepeal ära ja Laura oli oma toas. Vahetusema rääkis eile, et täna tulevad külalised, et kas ma tahaks teha midagi eestimaist, soolast, kerget, külma. Hea mõte, aga kas peale kartulisalatit veel on midagi? Isegi kartulisalat pole eestimaine enam, niiet jäi ära. Tegelikult oleks karaskit tahtnud teha, võib-olla kunagi veel leiab aega selleks.

Okei, ühesõnaga, kuna vahetusema ei maininud, millal külalised tulevad, siis ma oma loogika järgi arvasin, et nad tulevad õhtul :D Ja et kui ma tõesti tahaks karaskit teha ja neil on vajalikud asjad olemas või on aega poodi minna, siis jõuaks teha.

Ühel hetkel aga läksin vaatama, mida nad toimetavad ja siis Maria küsib, et kas sa tahaks appi tulla, et külalised tulevad. Ma igaksjuhuks siis küsisin, et aa mis kell nad tulevad? Ta ütles, et kohe-kohe, mõne minuti pärast :D Nojah, aitasin siis lauda katta.. Nad tulid, jõime õues kohvi, sõime eile tehtud kooki (Maria määris sinna peale šokolaadikreemi vms, heaheahea oli :)) ja nad ajasid juttu.

Ausalt öeldes sain ma külaliste saksa keelest, kes tulid Viinist (ja kellel oli eelmisel aastal võp Gruusiast ja sel aastal on nende enda tütar Tšiilis), palju paremini aru kui oma vahetuspere :D Neil on nii keeruline ja susisev dialekt, et ausalt öeldes, kui nemad kiiresti räägivad, ei saa ma mitte midagi aru :D See kõlab nagu hispaania ja vene keele segu või ma ei tea.. Ühesõnaga, väga kohutav :D:D Kui too naine Lona küsis mu käest midagi saksa keeles, siis ma sain paremini aru kui oma vahetusema jutust jne. Ma tegelikult mõtlesin seda juba esmaspäeval, kui ma autosse istusin, nende dialekt on lihtsalt väga hull. Näiteks 'jaa' asemel ütlevad nad 'joo' ja 'nein' (hääldatakse muidu 'nain') asemel 'naaa' või 'neee' :D Väga harjumatu. Ja 'r'-tähte põristavad nad ka, mis on überveider :D JA nende lemmiksõna on 'genau', mis tähendab täpselt vms. Kui eestlased räägivad omavahel, siis noogutavad ja ütlevad 'jaa, jaa' :D aga nad ütlevad samas olukorras 'genau, genau' :D:D

Aga ma ikka tahaks alguses hochdeutschi selgeks saada ja siis nende dialekti puhuma hakata :D

Aga praegu olen ma üksi, sest vahetusema läks Laurat käsipallilaagrisse viima. Ta on seal kolm päeva, niiet laupäeval vist peaks tagasi tulema. See on natuke kurb, sest temaga on veits huvitavam siin kui ilma :D

Aga eile nägin siis ära need kohad, kus Steffi ja Lucia elavad, kirjutasin Steffile ka, et võiks enne kooli algust kokku saada. Ta praegu emaga reisil, aga kui ta tagasi jõuab, lubas mulle teada anda :)

Kool algab alles 6. septembril, niiet mul on veel paljupalju aega vaja surnuks lüüa. Ega ma ausalt öeldes ei tea üldse, mida me enne teeme.. Järgmisel nädalal vist lõpeb vahetusemal puhkus ära, niiet siis me Lauraga kahekesi, Elmar läheb ka kooli esmaspäeval ja tuleb nädalavahetusel.

Kõik eelnev on kirjutatud neljapäeval, täna on reede, ja ma kirjutan nüüd edasi.. :)

rattasõidu kõrgeim punkt

Käisime eile vahetusemaga, kui ta tagasi tuli, jalgratastega sõitmas. Ma ei tea, kui kaua me sõitsime, aga Maria arvas, et umbes 25 kilomeetrit tuli ära. See tee oli täpselt selline, et kõigepealt on 100 meetrit sile maa, siis tuleb kerge laskumine ja siis tappev ülestõus ja siis megamõnus allasõit ja siis alla ikka võimalikult kaua ja veel alla ja alla ja natuke üles ja sile maa ja siis sama teed pidi tagasi.. see tapev tõus oli kohutav tagasiminnes :D Eestis ikka niimoodi rattaga ei sõida, pole võimalik :D aga see oli äge. Pärast oli hea olla vähemalt.

Tulime koju ja hakkasime kokkama, sest tuli välja, et külalised tulevad veel õhtul ka ikkagi. Eriti midagi polnud kokata, ma tegin tomati-mozzarella taldriku ja siis Maria saatis mind basiilikut otsima :D Ma käisin terve tagaaia läbi ja tulin maja juurde aeda tagasi ja see oli täpselt kõige viimane asi, milleni ma jõudsin :D Rohkem poleks midagi olnud vaadata. Igatahes leidsin, lõpuks. Kõik naersid mu üle :D:D See oli naljakas.

Sõime ainult leiba/sepikut ja sinki, juustu, tomatit ja mozzarellat ja siis Maria tegi mingit ülihead määret. Tean, et seal sees oli porgand ja õun, aga rohkem ma ei tea.

Külalisteks olid naine, mees ja nende poeg, kes oli kindlalt üle 20 aasta vana, aga täpselt ma ei tea. Ühesõnaga, minu meelest (kui mu kõrvad ei petnud) oli poisi nimi Amen. Ma arvan. Võib-olla oli Ramen, aga jah, nimedega on mul halvasti.

Õhtu oli väga tore seni, mängisime (R)Ameniga kitarri ja laulsime ja tore ja siis vahepeal tahtis Marta muga rääkida, niiet rääkisin temaga ja ühinesin jälle seltskonnaga. Siis ühel hetkel läks jutt Eesti peale ja Laulupeole. Näitasin neile enda toodud raamatust "Estland im Überblick", missugune see laulupidu meil välja näeb. Tuli välja, et Austrias polegi nii suurt üritust, kuhu tuleks kokku u 100 000 inimest.

Igatahes siis hakkas raamatu sirvimine ja kõik on ju Eestis ikka nii kaunis, nii kaunis!! Aga siis jäid ette Ruhnu saare kirikud ja tuli küsimus.. jaaaaaaa ma ei ole usklik. Nad mitte ei küsinud, kas ma olen usklik, vaid, et mis usku ma olen.. Igatahes see oli kohutav, heameelega oleks maa alla vajunud, see oli jube. Pärast seda tundus (ja arvatavasti oli ikka tegelt ka) kõik nii killerlik, ma ei osanud nagu seletada ka, miks see Eestis suht tavaline on. Niiet ma olin lihtsalt vait ja naeratasin seni kuni nad ära läksid :D

Siis istusin arvuti taha ja küsisin emmelt, kuidas sellega on ja miks jne. Ta arvas et me õppisime seda 3.-4. klassis.. ma hästi ei usu (Marta mu meelest küll ei õppinud), aga isegi kui õppisime, siis see on ikka väga loll aeg usu teema õpetamiseks. Ei mäleta sellest ajast muud kui numbreid ja tähti, niiet.. Alles praegu hakkab mind usu teema huvitama, miks, kuidas jne. Tegelt ma üldse ei tea, et kunagi oleks koolist mulle usust räägitud. Kui siis ajalootunnis ja need on alati kohutavalt igavad (oleneb õpetajast, aga mul on kõik olnud igavad, niiet jäi see kuulamine ära), niiet kes see ikka viitsib kuulata.

Sain targemaks (tänud internetileiutajatele) ja tundsin ennast totaalse paganina.

Täna on olnud üks ülimalt mõttetu aga tore päev, sest.. Ma ei mäleta, mida ma tegin hommikul, aga ühel hetkel näitas Maria mulle Astridi noodikogu ja siis ma mängisin klaverit ja kitarri ja leidsin mingi ägeda piltidega lasteraamatu, lugesin seda, mängisin klaverit, sõin ja sõin ja siin ma olen :) Esimene niisama-päev.

Tegelikult mõtlesin, et võiks ju Harry Potterit saksa keeles lugeda (neil viis raamatut olemas), aga ma arvatavasti peaks liiga palju sõnaraamatut kasutama, ei saaks midagi aru. Niiet halb mõte, mõne kuu pärast vb :)

Hetkel olen üksi kodus, Laura vist tuleb ikkagi pühapäeval (visttt, ma ei tee endiselt Samstagil ja Sonntagil vahet ja nad hääldavad ka kõike nii, et ma ei saa midagi aru :D:D:D) ja kõik on toreee. Eriti toredad on hommikud, õhtuti kisub natuke kurvaks, aga hommikul on jälle hea.

Koduõue.. plats?

Kõikidel majadel on siin nii, et auto sõidab suurest väravast sisse ja siis on hoov ja teiste aeda ei ole võimalik näha, kõigil on aed maja keskel või noh.. jah. Mõistate küll!

Kõik, kes tahaksid mu pilte vaadata sealt, kuhu ma neid järjepidevalt lisan, siis pange oma email kommentaaridesse, ehk annan teile isegi selle võimaluseee! ;)

palju keeli korraga = peavalu :)

Tsau!

Praeguseks olen juba vahetusperes, aga räägin mis üleeile ja eile toimus. Ja täna.

Pühapäeval saime hommikul hostelis süüa ja siis läksime YFU seminaripaika (tuli siiski välja, et see pole YFU kontor, vaid nad olid rentinud selle seminaripidamiseks). Meile räägiti veel tähtsaid asju, sõime megasuuri pitsasid ja siis hakkasid järjest kõigi vahetuspered sisse tiksuma.. Osad läksid koos YFUkatega rongide peale, teised peredega ära ja mina jäin sinna üksi istuma. Lõpuks saime Hermanniga (YFU intern Uruguayst, kes käis USAs vahetusõpilaseks kunagi) YFUka Jana suure Volkswageni bussi peale ja ta viis meid YFU kontorisse, kuhu ma sain oma kohvri jätta, et ei peaks seda tassima. Ja siis läksime YFU bossi koju, kus sõime lasanjet ja ma läksin juba kell pool 9 voodisse, et magama minna, aga uni tuli alles pool 10, aga siiski, ma olin jubeeeeväsind.

Hommikul äratati mind umbes 7.15 üles ja siis läksime metrooga Viini vanalinna alt läbi otse Rathausi juurde, kust jalutasime nende tütre lasteaia juurde, jätsime ta sinna ja läksime YFU kontorisse. Sain võimaluse üksi mööda Viini konnata, niiet jalutasin päris pika tee maha. Austrias on nii, et kõik alla 19-aastased saavad muuseumitesse tasuta, niiet ma kasutasin võimalust ja käisin kahes muidu tasulises ja ühes mingi niisama moenäitusel. Üks muuseum oli mingi väga suures majas, aga seal ei olnud eksponaate eriti palju ja need mis olid, niiet olid.. üpriski igavad :D Niiet seal ma veetsin päris vähe aega. See oli vist Naturmuseum vms, Loodusmuuseum..

Jalutasin mööda parke ja Viini tänavaid (kaart oli ees loomulikult) ja leidsin MQ ehk Museum Quartier vms.. See oli nagu mingi suurem muuseumide kompleks. Otsustasin MuMoKi kasuks.. see tähendab Musem Moderner Kunst ehk modernse kunsti muuseum. See oli parim valik, mille ma teha võisin, sest seal oli lihtsalt nii vingeid asju. Eriti veider oli see, et selles muuseumis võis eksponaate pildistada.. nagu midaaa! Eestis ma pole kuskil näind, et tohiks.

Pärast seal käimist otsustasin palavuse ja väsimuse tõttu tagasi minna YFU kontorisse ja seal passida. Palavus oli lihtsalt megatappev, ma arvan et mingi 30 kraadi oli ikka ära. Viini linn on üldse selline, et linna keskus ehk vanalinn on nagu.. augus. Kui tahad sealt eemale saada, lähed alati ülesmäge. Ja vanalinna äärest ei lähe mitte Doonau ise vaid Doonau kanal. Üldse pidi olema neli erinevad Doonaud.. Uus-Doonau, Vana-Doonau, see kanal ja üks selline, kus ei saa kunagi olla üleujutusi (pole väga kindel, mida see endast kujutab).

YFU kontorisse jõudes sain teada, et pere tuleb võtab mind sealt kontorist peale, muidu hommikul oli veel võimalus, et nad viivad mind lennujaama. Istusin ja ootasin neid umbes 5 tundi. Sain vahepeal 10 eurot, et sööma minna ja tulin jälle tagasi, õppisin saksa keelt, mängisin Mahjonggi ja otsustasin YFUkaid aidata.. Muud ma teha ei saanud, kui Sirile (tal pikem nimi aga seda ma ei mäleta) seltsi pakkuda, kui ta postkontorisse läks. Käisin taga kaasas, ta pidi kõik ümbrikud ise tembeldama, sest neid oli üle 30.. selline reegel siis Austria postkontoris. :)

Tagasi jõudes palusin luba internetti kasutada ja otsustasin et ma ei tohi internetis liiga palju aega veeta, see mõjub väga-väga halvasti.

Kella 18 ajal jõudsid vahetusema ja -õde kontorisse ja õde meeldib mulle juba esimesest hetkest, ta on nii vaba ja ei häbene inglise keelt rääkida (mis siis et ta seda eriti ei oska :D), niiet see on heaheahea!

Sõitsime vahetusema õe autoga Horni poole, käisime vahepeal söömas, sest nad tulid reisilt ja neil polnud midagi kodus süüa, ja siis jõudsime koju.. Kõik olid väsinud, niiet me vaatasime veidike telekat, tegin ühe Skype'i kõne emme, issi ja õega jaa siis ma läksin magama. Hommikul läks uni ära väga vara, mingi kella 6-7 ajal.. aga siis ma õppisin saksa keelt ja uni tuli oiiimissugune :D ja siis põõnasin kella 11-ni jutti. Ma tegelikult lootsin, et nad äratavad mind üles, kui hommikusööki söövad, aga nad ei äratanud.. niiet sain üksi krõbuskeid piimaga nautida :)

Ahjaa.. YFU seminaril ma ehmatasin täitsa ära, et nad joovad 0,5% piima, et missasjaa.. see piim oli kõlblik ka mingi novembrini.. Ma mõtlesin et ma ei saagi piima juua, aga nad mu vahetusperes juuakse Vollmilchi ehk täispiima, mis on 3,5%, niiet väga hea :) Aga see ka muidugi kehtib mingi suht kaua, kaks nädalat veel vms..

Kella poole 1 ajal sõime lõunat.. AAA ma panin pange jälle ühe asjaga. :D Teist korda juba.

Alatiii, kui nad pakuvad värsket salatit söögi kõrvale, tõstavad nad selle eraldi kaussi. ALATI! :D Ma muidugi tõstsin oma taldrikusse, nagu ma harjunud olen ja siis hostvend lükkab nii muuseas mulle kausi lähemale, siis mul oli väike 'plinnnnnnnnnn' ja jõudis kohale :D See nii harjumatu. Aga nad ei pand seda pahaks, et ma taldrikusse tõstsin, niiet hästi.

Pärast söömist rääkisin Liinaga Skype'is ja siis me läksime Horni šoppama. Sain endale telefonikaardi, mis, tuli välja, ei töötagi mu telefonis, aga loodetavasti saan mingi vahetuspere vana telefoni vms.

Miks me üldse linna läksime, oli, et vahetusõel Laural oli uusi jalanõusid vaja, niiet kolasime mööda jalanõupoode, aga ta ei suutnud ära otsustada milliseid jalanõusid ta tahab, niiet jäid ostmata :D Ta on 12-aastane muideks. Aaa, autot juhtis hostvend, ta harjutab lubade tegemise jaoks, nagu ma aru sain.

Igatahes ühel lambisel hetkel sõitsime hostema õe juurde, kes meid eile Viinist tõi (ta elab sellises tavapärases Austria farmis vms, aga see ei olnud selline rääbakas nagu enamus Eestis on, vaid väga korralik, maja oli suursuursuur), ja saime seal struudlit (väga tavaline ja traditsiooniline Austria magustoit vms), mis seekord ei olnud õunadega nagu tavaliselt, vaid ploomidega. Hea oli.

Ja siis veel lambisemalt otsustasid nad minna külla mingile vene perele. See juba kõlas nii halvasti mu jaoks, et ma ei tea miks ma kohe ei öelnud, et ma parema meelega jääks sinna. Igatahes, see oli sealt paar maja edasi, jalutasime sinna, läksime sisse ja ohjummel, mu pea hakkas seal väga kõvasti valutama. Perenaine seal tahtis muga hirmsasti vene keelt rääkida ja no ma lasin tal seda rahus teha. Imelisel kombel ma alguses isegi sain aru. Ta väga-väga tahtis teada, miks ma vene keelt ei oska, kuigi Eestis (!) elan. Et kõik ülejäänud 14 või 15 või palju neid on, need endised nõukogude liidu vabariigid, oskavad vene keelt või on üleni venekeelsed. Siinkohal oleks nii väga tahtnud öelda, et eestlased ei ole nii nõrgad, et oma keelt on suutelised ära unustama. Kahjuks polnud mu vene keele oskus piisavalt hea, niiet jäi ära. Ta oskas saksa keelt (vene keele aktsent oli sealjuures niiiii suur, et ma ei saanud täpselt aru, millal ta vene keelelt saksa keelele üle läks jnejne, vb ta rääkis üldse kahe keele segu) ja inglise keelest ei saand ta üldse aru. Aga tema meelest oskasin ma vene keelt väga hästi, sest ma teadsin, kuidas on 'ja nje znaju' ja 'da' :D:D:D ta küsis mult vene keeles, kui vana mu õde on ja ma ütlesin automaatselt saksa keeles, niiet kõik on sassis. Üldse pea hakkaski valutama sellest, et ma kogu aeg pidin jälgima, kes mida räägib, kuidas hääldab, millest ta üldse üritab rääkida jne. Ainult inglise keel oli see, mis lasi mu ajul natuke puhata, kui hostema vahepeal midagi tõlkis või seletas mulle. See oli hea. Igatahes ega meid siis sealt enne tulema ei lastud kui me õiget Moskva salatit (ehk tegelikult täiesti tavalist kartulisalatit) söönud olime ja torti või õunastruudlit maitsnud. Oi ei terve laud oli igast asju täis. Ma olin sealt äratulles kurguauguni täis topitud. Kui ütlesid millegi peale, et ei, tänan, ei soovi, mul on kõht väga täis, siis ta ikka küsis edasi, et äkki ma tahan viinamarja või maroženojet või mida iganes, ühesõnaga, tänu sellele, et ma sinna läksin, sain teada, et ma ei taha sinna enam minna. Tundus, et hostemale ja -õele seal ka eriti ei meeldinud.

Hostema küsis, kas Eestis on ka nii, et kõik peab alati olema suursugune ja kõike peab olema palju, niiet see oli hea võimalus mul öelda, et ega ikka ei ole küll, see on venelaste komme. Perenaine seal rääkis ka kui väga talle Tallinn meeldib jne, ta arvas et Tallinn on Lätis ja Riia Tallinnas ja ma tegin talle selgeks, et vastupidi, aga viie minuti pärast ta teadis ikka valesti, niiet raske juhus on asja nimi.

Seal olles sian teada ka, et mu vahetuspere eelmine vahetusõpilane Gruusiast armastas ka kartulisalatit, niiet otsustasin, et kui mul peaks tulema võimalus neile oma riigi toite pakkuda, siis seda ma ei paku. Mis siis, et see maitseb mulle ja isegi väga, ei taha ma venelastega tegemist teha ei söögi ega keele kaudu. täänann.

Pärast seda külastust olin ma reaalselt surnud, tulime koju ja nüüd on kõik omaette, vend vist vaatab telekat jne. Puhkame.

Aga olgu, kuna blogger on väga nõme koht, kuhu pilte üles panna nii, et see võimalikult vähe närve sööks, siis ma otsustasin need jätta kõige lõppu, niiet voilaaaa! Varsti teen võib-olla Picasasse ka albumi, sest siia ma ei jõua kõike panna kogu aeg, jõle tüütu :)

Tegin täna maastikust ka pilti, aga neid ma praegu tõesti ei viitsi arvutisse laadida, niiet järgmine kord näete! :)

Viini raekoda, kus ees toimus/toimub mingisugune filmifestival, mistõttu suurem osa raekojast jäi nägemata, aga see selleks :)

See oli seal samas lähedal, väga veider, et terve park on niimoodi pinke täis. Üldjuhul pole vist murul käimine ega istumine üldse lubatud, niiet see on hea viis tõrjumiseks (aga näeb suht jube välja mu meelest :D)
Need trammid on nii ägedad! :D

See oli ühes pargis, need inimesed tegid mingeid aeglaseid liigutusi seal ja ma mõtlesin et äkki nad õnnistavad seda parki sisse või ma ei tea, ühesõnaga, veits veider oli :)
See on üks äge eksponaat sellest ägedast muuseumist, nagu ka kõik järgmised..

Aga seal oli peale maalide veel ka filmitehnikat, täiesti seinast-seina näituseid ja asju. Se eoli lihtsalt ainus koht, kus ma taipasin fotoka välja võtta. Üliäge koht! :)

Tschüüüüüssss!

Viinis! :)

Reis algas kell 4.20 hommikul oma kodust lennujaama, kus mind ootas vabatahtlik, kelleks imekombel oli Aile! :D jeee! Ja uskuge või mitte, aga kell 4.20 pole Kristol, ta sõpradel ja Sofil muud teha kui tulla mind lennujaama saatma :D väga armaas! :D muidugi igasugused lõhnad käisid üle pea, aga siiski, lennujaamast välja ei visatud neid ja mind lennust maha ka ei jäetud :D

väga nunnu igatahes, et tulite mind saatmaaa! :)

Pakkisin veel lennujaamas pagasit ümber, et pagasil ülekaalu poleks liiga palju, ja võiski reis alata.. läbi turvakontrolli, kus kõik oli ok. Ja siis me lihtsalt passisime peaaegu tund aega vist Kristjaniga ja ootasime pardalekutsumist. Minu meelest see lend Kopenhaagenisse oli nii lühike, et reaalselt, ma ei jõudnud veel igavlemagi hakata.. Magada ma lennukis ei saand, nagu tavaliselt.

Kopenhaagenis oli meil 3 tundi ja natuke peale oodata oma järgmist lendu. Käisime lennujaamas edasi-tagasi, tegime pagasita check-ini ära ja siis otsisime endale süüa, istusime, lebotasime ja lõpuks saime värava teada, niiet liikusime sinna. Seal passisime mingi reaalselt poolteist tundi või kaks isegi, see oli kohutav. Sellel ajal oli minul näiteks voodi VÄGA vajalik, aga mida polnud, oli voodi. Öösel ma sain ainult 3-4 tundi magada kokku, emme veel äratas paar minutit enne mu äratuskella mind üles, et küsida, mis kell ma ärkan :D Mul oli une kõige magusam hetk, see oli midagi Liinaga seotud, aga rohkem ma ei mäleta :D

Kopenhaagenist Viini lennates ma ka loomulikult magada ei saanud, lennukis lihtsalt pole mu meelest võimalik magada :D Igatahes lendasime üle Saksamaa, nägime lennukiaknast Berliini ja Prahat ning salongis ekraanil näitas ka meie marsruuti..

Viinis maandudes sammusime rõõmsalt pagasit ootama ja kui ma kohvri lõpuks kätte sain, ootas mind kurb üllatus.. nimelt, see sang, mis on mõeldud välja tõmbamiseks, et oleks kohvrit lihtne järel vedada, ei tule enam välja! ma ei tea, mis sellega juhtunud on, kas seda on niimoodi loobitud, et kuskile on mu riided vahele läinud või mida iganes, mingi viis inimest on proovinud ja keegi ei suuda seda sealt välja tõmmata.. Issi, kui loed, siis sa äkki tead sellest midagi? Äkki on seda varem ka juhtunud, ma ei tea ju :D

Igatahes tuli välja, et meid pandi neljakesi koos ühe Šveitsi ja ühe Belgia tüdrukuga bussi peale ja saadeti Viini kesklinna poole, et sealt YFU Austria kontorisse jalutada (kujutate ette, et kui ei saa kohvrit järel vedada, siis peab küürutama ja sellest väiksest sangast kinni hoidma? :D alaselg homme valutab või siis oli see lihtsalt hea trenn). YFU Austria kontor on väga hubane ja mõnus. Tegelikult oleks me pidanud minema bussilt otse hostelisse, aga hostel ei tahtnud meid nii vara veel vastu võtta (kell oli umbes kolm) ja seetõttu kolisime kohvritega YFU kontorisse.. päris lõbus oli vingerdada selle kohvriga seal :D Tegelikult maa polnudki väga pikk, aga allamäge veits ja siis see kohver sõitis kogu aeg eest ära ja keeras külje ette ja sada häda :D aga.. kohale jõudsin!

Kontoris toimus meil aasta alguse seminari esimene pool, räägiti perest, koolist, keelest, kohanemisest jnejne, põhimõtteliselt kõike, mida me oleme juba sada korda kuulnud, aga kordamine on tarkuse ema :) Saime süüa ka ja siis tulimegi hostelisse. Oleme 8-kesi ühes toas ja terve tuba on kohvreid täis :D Liikuda väga ei saa.

Ja teadmiseks, ma pole veel mitte ühtegi pilti teinud.

YFU kontorisse lähme homme uuesti, siis teen seal pilti ka ehk, sest siis on äkki isegi energiat! Praegu on kõik nii surnud, et kui pakuti Viini peale kolama minemist ja linnaga tutvumist, siis meie toast ei läind mitte keegi.. Osadel 22-tunnine lendamine seljataga, mitu ööd vahele jäänud, niiet surnd oleme siin :)

Kokku tuli/tuleb sel aastal Austriasse üldse 20 vahetusõpilast YFU kaudu.. neist 6 poisid ja neist poistest on ainult 2 kohal. Üks brasiillane on kadunud, ta vist jäi kuskil lennust maha või ma ei tea, keegi ei tea, kus ta on :D igatahes YFU vabatahtlikud ütlesid, et 'the more South-American, the more chaotic' :D Brasiilia YFU teatas et ta lendab Madridi kaudu aga tegelt on andmeid, et ta istus Pariisi lennuki peale, niiet kes teab kus tõde peidus on :D Aga jah..

Homme on aastaalgusseminari viimane päev ja kella 14 ajal päeval hakkavad kõik juba oma peredesse sõitma või tulevad pered neile järele vms. Ma aga olen see eriline, kes saab YFU Austria bossi koju magama minna üheks ööks ning esmaspäeva pärastlõunal või õhtupoole saan oma vahetusperega kohtuda :) Alles esmaspäeval sellepärast, et nad on reisil ning kui jõuavad, siis võtavad mind kohe peale ja sõidame kõik koos Rodingersdorfi :)

Olgu, nüüd sai pikk jutt valmis kirjutatud ja uni tuleb nüüd küll megamagus, niiet..

Gute Nacht und schlaf gut! :)

juba varsti-varsti

Tuleb tõdeda, et aega hakkab vaikselt väheks jääma, ei jõua kõiki asju ära teha, mida vaja.

Pärast eelmist postitust olen päris aktiivselt Austriamaaga suhelnud, aga siiski mitte nii palju perega kui võiks.. Nimelt pärast pere teadasaamist hakkasid mind mu sealse vahetusõe (kes ära sõitis Tšiili) sõbrad Facebookis sõbralisti lisama.. Kokku on neid nüüd mu sõbralistis umbes kaheksa (!!), mis on mu meelest suht palju :D Mulle igatahes sobib, et inimesed mu vastu huvi tunnevad! Neist kaheksast rääkinud olen tänaseks kahega.. Ja kusjuures mitte mina ei ole juttu alustanud, vaid nemad, niiet veel parem! Mulle jällegi sobib! :) Lucia ja Steffi tunduvad väääga toredad ja nad lubasid mind juba enne kooli algust välja viia teistega kohtuma.. Eks näis, kas see neil õnnestub. :)

Host- ehk vahetusemaga olen suhelnud meili teel ja ühe korra me isegi helistasime läbi Skype'i. Ta rääkis mulle nende tegemistest ja koolist jne.. Sain targemaks. Ta ütles, et tal pole inglise keel väga suus, aga minu meelest päris hea.. Me rääkisime nii, et ta kõige pealt rääkis saksa keeles (megakiiresti, niiet ma ei suutnud järge pidada, võib-olla oleks muidu isegi aru saanud :D) ja siis tõlkis inglise keelde ümber, nii palju kui ta oskas, ja oskas päris hästi. :) Igatahes vahetusema tundub väga rõõmus ja heatahtlik inimene. Ma loodan, et ma hakkan temaga hästi läbi saama. :)

Nii..

Kool peaks algama kas 6. või 7. septembril, niiet pärast kohalejõudmist on mul umbes kaks nädalat aega kohaneda, jällegi - mulle sobiiiiib! :D

Viimasel ajal olen olnud päris tegus ja käinud sõbranna maakohas maaelu harjutamas, Viru folgil käisime ka ära ja tänu Liinale ostsin ma sealt perele kingiks.. tadadadada.. parmupilli! Ma nii õnnelik selle ostu üle, ma üldse poleks selle peale tulnudki. Üldse kogu see kingiteema on mulle eluaeg olnud liiga keeruline. Ma lihtsalt ei oska kinke valida, mitte kellelegi, niiet kui ma juhuslikult kellegagi koos kellelegi midagi ei kingi, siis ma astun mõlema jalaga ämbrisse.. tavaline, liiga tavaline :) Niiet, kõik kingiideed on oodatud! Veel on plaanis perele osta loomulikult Kalevi komme ja šokolaade, Vana-Tallinnat ja hmm.. ei teagi.

Igatahes, viimased nädalad on olnud päris tegusad ja nüüd tuleb veel sõpradega väike õhtu maha pidada ja pisaraid valada ja õnne jagada! :)

Otsustasin enne äraminekut veel ka juuksurist läbi põigata, sest jumalteabkuikalliks see lõikamiseoskus seal kaugel maksma läheb. Keegi kunagi mainis et värvis ja lõikas mingi maeimäletamitmekümne euro eest, niiet.. hoiame (raha) kokku!

Vaja veel hädavajalikud šopingutuurid teha, kohver pakkida ja lennujaama jõuda.. enne muidugi vaja viimased tuhanded ka ära maksta.. :)

Ma arvan, et kirjutan veel midagi enne äraminekut - kas olen ikka terve ja kas olen ikka ühes tükis ja kuidas ma reisile täpselt astuma hakkan.. ÜHEKSA päeva siiski jäänud ainult.

Kirjutame-joonistame-helistame-skaibime (kui keegi pole veel lisanud, siis britaonlahe :) )-pildistame ja kõike muud,

tsau! ;)