21.9.10

ja pealkirja ma ei suuda täna välja mõelda

Tere-tere-tere!

Kirjutasin viimati nädal tagasi oma kohutavast pettumusest siinsetest käitumistest ja olemustest ja asjade käigust. Pärast seda sain teilt väga toredaid kommentaare, tänan! Eriti meeldisid mulle *it***i-teema, sain kaua naerda, ja poksikott ja mis seal veel oli. Tuju läks kohe paremaks! :)
Aga füüsilisest liigutamisest nii palju, et käisin neljapäeval esimest korda elus võrkpallitrennis. Ütleme nii, et sellega vormi ei saa ja rabeleda seal ka nii palju ei saa, et oma viha ja pettumuse ja kõik välja saaks valada. Üldse kuna ma nii koba olin siis treener kutsus mind enda juurde ja seletas nii, et kõik kuulasid, mulle mu vead ja parandas ja rääkis mida ma tegema pean :D Ühesõnaga, sain teada, et harjutamine teeb meistriks :D Aga mu see hirm palliga haiget saada eksisteerib endiselt, sellest ma lahti ei saagi vist.

Mul oli terve neljapäeva veits halb olla, nina kinni, paha olla jne.. Pärast trenni läks asi eriti hulluks. Pea lõhkus mis jube ja koju jõudes hakkas ninast verd jooksma. Mõtlesin, et jooksen verest tühjaks. Ühesõnaga võtsin peavalurohtu ja läksin magama. Magasin mingi tund või kaks, tõusin üles ja jooksin jälle verest tühjaks ja väga paha oli olla. Sõime õhtust ja läksin magama.
Reedel oli jälle selline jonnituju, paha olla, peavalu ja sada häda. Ma unustasin ära, et meil pidi mingisugune presentatsioon olema tundide ajal (algul ma sain üldse aru, et film) ja leppisin neljapäeva õhtul Jenniga kokku, et 6. tunni ajal reedel saame kokku ja jalutame vms, räägime oma Austria elud selgeks. Mul oli niigi jonnituju ja kui ma selle ka veel teada sain, olin ma täiesti endast väljas, oleks parema meelega lihtsalt kuskile nurka istunud ja magama jäänud.
See presentatsioon pidi saksa keele õpetaja (ma alati kirjutan kõigepealt 'eesti keele õpetaja'!!!) sõnul olema Siberi küüditamisest. Jajah, nii palju siis sellest. See oli lihtsalt ühe mehe ja tema reisikaaslase piltide näitamine, nad reisisid Moskvast Mongooliasse ja sealt Pekingisse. Pildid võisid ju toredad olla, aga see oli mõttetu. Saksa keele õpetaja palus meil enne sinnaminekut kirja panna, mida me sellelt ootame ja mida me sealt teada loodame saada jne, s*****i ei saanud teada ma ütlen. Niiet mu pettumus oli nüüd küll megapõhjendatud. Enamus pilte nägid ikkagi välja nagu emme India-reisi pildid, niiet midagi uut ma teada ei saanud.
Õhtul ma ravisin ennast, välja ei läinud, jõin teed, sõin valuvaigisteid, lugesin raamatut ja magasin.

Laupäeval ärkasin viimasena, lugesin Eesti Ekspressi kahe nädala tagust lehte ja isegi täitsa põnev oli. Siis tulid puud ja läksin appi laduma. Uskumatult soe oli õues, lühikeste varrukate väel, päikse käes, saime trenni teha. Pärast lõunasööki läksin mina magama, ärkasin kell 4. Kuna ma kedagi enne magamaminekut ei leidnud endale šopingukaaslaseks tol päeval, siis jäi see ka tegemata (poed suletakse laupäeviti kell 5!!) ja soojemad jalanõud soetamata. Aga vähemalt ma tean, milliseid ma tahan ja tean, kust otsida (see on mu meelest midagi uut).

Õhtuks kutsus Elmar mind kellegi sünnipäevale, kuhu ma siis läksin kella 9 ajal ja ta tutvustas mind oma sõpradele. Sünnipäev toimus mõned majad edasi, tegu oli garaažipeoga (mida ma sain teada alles siis, kui kohale jõudsin, ja olin õnnelik, et palju riideid selga olin toppinud) ja päris huvitav oli. Alguses oli tore, nägin isegi kõrvalkooli rahvast, kuigi nad ei olnud eriti suhtlusaldid, ja mul hakkas igav. Ja uskuge või mitte, aga mulle tuli uni peale jälle. Rääkisin mingi Elmari sõbraga seal vahepeal, ta oli päris tore, õpetas mulle saksa keelt ja kell pool 12 jõudsin koju ja läksin magama. Elmari sõber arvas, et keegi ei julge arvatavasti keelebarjääri tõttu muga väga suhelda.
Enivei, ma olin nii väsinud, et ma ei jäänud isegi magama mitte. Väga põnev, kas pole! Ühesõnaga hommikul kell 7 vaatasin kella, venitasin oma unelemise ikka 9-ni välja.
Muideks seal garaažipeol pakuti Glühweini ehk hõõgveini, mis oli tehtud valgest veinist!! Kuna ma pole megaammu glögi joonud, siis ma ei mäleta, mis moodi see tegelikult maitses, aga valgest veinist tehtud hõõgvein oli magus ja maitses päris hästi.

Pühapäeval passisin terve päeva tühja, selline uimane olek oli terve päeva. Mängisin numbrimängu, lugesin lehte ja sõin kommi. Ja kooki. Vähemalt oli endal hea olla pärast seda. Aga õhtul tuli elu sisse, mis oli lihtsalt kõige halvem aeg selleks. Ja otsustasin une tekitamiseks raamatut lugeda, aga just siis oli raamatus kõige õudsem koht (mingid kollid ja värgid :D) ja ma ei saanud magama jääda.

Eile oli meil 8 tundi ja pärast 8. tundi ei lähe bussi minu kodukohta -.- Niiet pidin poolteist tundi ootama, jalutasin mööda Horni Claudia ja Hansaga Hornis ringi ja siis sain Hizraga kokku ja läksime bussile. Kodus tegin inglise keele kodutööd, ühinesin Lauraga telekavaatamisel (vaatasime mingit Nickelodeoni kanalit, saksa keeles, mingid väikeste laste saated :D sain isegi päris palju aru), aga see ei olnud eriti põnev. Üldse telekast ei tule kunagi midagi põnevat, kui ma sinna ette istun. Ja ma pole ikka aru saanud, kust telekava saab korralikult vaadata.

Muideks õpikuid pole ma ikka kätte saanud, täna on klassijuhatajaga tund ka ehk matemaatika, niiet siis saan küsida, eks näis. Oleks nagu aeg juba, kolmas nädal koolis!

Reedel algavad kõrvalkoolikoori proovid, kuhu ma ka minna saan, niiet vupiduu! Ainuke halb asi on, et see (nagu ka tänane koolipäev ja nagu ka neljapäevane võrkpall) lõpeb kell 15.00, mis tähendab, et ma pean poolteist tundi bussi ootama, sest pärast 8. tundi lihtsalt ei lähe bussi!! :( Kui keegi sealt koorist kuskile mu kodu poole liigub, oleks supersupersuper.

Aga täna öösel sain ma nii hästi magada, et hommikul oli küll üle pika aja väga kurb üles tõusta, sest uni oli liiga magus. Arvatavasti oli uni hea, sest.. KUU täitus mul täna Austrias viibimisest. See on nii pikk aeg, aga tundub nagu ma alles eile oleks jõudnud. Nädalad lähevad kooli ajal megakiiresti, mis tähendab et varsti on aasta ka läbi juba.

Muideks keelega on nii, et see läheb iga päevaga paremaks. Sõnavara on veits selline keeruline veel, aga grammatika osa olen õppind, niiet vaikselt hakkab midagi tulema.. jepiduuu! Varsti võin juba "Harry Potteri" lahti teha ja lugema hakata, jessss! :D (kas Marta ka sellest juba huvitatud on? :D) Aa ja eile avastasin oma riiuli pealt selle raamatu, mis Annu ja Keku mulle kinkisid, niiet on vist aeg see ka millalgi lahti lüüa (pärast "Meister ja Margaritat" :D) ja lugema hakata, ennast veits arendama. Muideks nägin seda raamatut isegi siinses poes müügil, 'bestselleri' kleeps peal :D

Aga eile rääkisin Kiraga, kes on YFUga Austrias vahetusõpilane, JAAA ma olen nii õnnelik, sest me saame loodetavasti kokkuuuuuuu!! Ta elab must küll 3 tunni kaugusel lõunas, aga Viin on hea kohtumispaik, niiet loodetavasti juba järgmisel nädalavahetusel näeme, jeeeei! :) Ja võib-olla lööb keegi veel kampa :) Oi ma olen õnnelik praegu :D Ainus halb asi on, et kui ta sealt kaugelt lõunast tuleb ja mina siit põhjast, siis.. Me maabume erinevates rongijaamades, mis on eriti halb, sest Viini me ei tunne ja siis on veits halvasti.. :D Aga loodetavasti saab kuidagi asja ära ajada :)

Aa ja üks asi veel..
Nimelt, Eestis on ikka ilus ja range kasvatus, reeglid paigas.. Aga siin ei ole sellist asja nagu 'naissoost isikutel on eesõigus', lihtsalt, kes ees, see.. mees. :D

Aga praegu mulle ei meenu rohkem midagi..
Niiet tschüssss, baba, head aega! :)

8 comments:

  1. ootasingi juba seda ajalootundi, millal Sul aega blogi kribada on. :)
    mis maalane on Kira? see jäi selgusetuks.
    Kas sõpradest? Klassikaaslastest? Koolist? ka mõni pilt tuleb?
    päikest Sulle ja osta endale soojemad jalanõud esimesel võimalusel.
    pallimängudes pole palli kartmine just kõige mõitlikum :))) harjuta!!

    ReplyDelete
  2. JAAAAAAA! MILLINE ÄRATUNDMISRÕÕM! SIIN POLE KA NAISTEL EESÕIGUST: HOMMIKUL TRÜGIVAD KÕIK BUSSI, NAISI EI LASTA ENNEM UKSEST SISSE JNE. (Sorry Caps Lock'i pärast, aga kui ma seda lauset lugesin su postituses, läksin nii ähmi täis:D)

    ReplyDelete
  3. Kuhu te siis sattunud olete? Mul küll ollakse siin viisakad ja lastakse naised ennem uksest sisse. Aga ma ei ütleks, et siin selles osas viisakamad ollakse. Sama nagu Eestiski.

    ReplyDelete
  4. Naised on nii palju võidelnud oma õiguste ja võrdsuse eest meestega, et kohalikud naishinged isegi pahandavad, kui nendele ntx uks avatakse. Kui meie Naised nii ei võitle võrdsemate palkade jne eest, siis meile Eestis ikka avatakse uksi ja me tunneme select rõõmu.

    ReplyDelete
  5. see on teatud nihkes ühiskondade viga, kus feministid on mingil hetkel taotlenud võrdõiguslikkust ja siis on seda ka saanud. kusjuures nendes ühiskondades pannakse naistele ukse avamist pahaks ja väga kergesti võib ka ahistamise süüdistuse saada. niisiis, naudi seda, et oled võrdõigne.
    aga üleeelmise postituse järelkajaks, majandusministeeriumi lehel on üles pandud ettevõtluse loengud gümnaasiumiõpilastele. kui midagi arusaamatuks jääb, siis minister Parts teeb ikka selgeks :)
    http://www.mkm.ee/videod/

    ReplyDelete
  6. Hei Brita!
    Rõõm lugeda, et sul elu-olu juba hakkab lõbusamaks minema. Et saad ehk laulukoori minna, et keelest juba paremini aru saad ja et võrkpalli katsetad. Agnes oleks küll üliõnnelik, kui siin keegi võrku mängiks, aga no siin on teised spordialad - ragbi, jalka, polo ja ma ei tea, mis kõik veel. Eelmisel kevadel neil oli paar kuud võrgu trenn koolis, aga kõik olid nii kobad, et Ax sai ainult treeneriga mängida.
    Kui kaugel su kodu koolist on? Kas sa jala ei saaks minna? 1,5 tundi on ikka kohutavalt tüütu bussi oodata.
    Ja muidugi PALJU ÕNNE esimese Austria-kuu täitumise puhul!

    Tuhat tervit,
    Eva

    ReplyDelete
  7. Alustan nüüd teie kommentaaridele otsast vastamist :D
    Kira on pärit Soomest! :) Ja praeguseks on meie kohtumine Viinis juba kindeeeel!! Kellaajad ka paigas :)
    Piltidega on halvad lood.. Kunagi nad ikka tulevad!

    Ausalt öeldes see 'naisteloneesõigus' on mul ikka nii sees, et bussi tahaks nagu ikka enne minna, aga poisid ei tee väljagi, et seal mingi tüdruk on, Jah, olemegi poisid kõik! :D

    Issi, hakkan ennast harima siis vaikselt! :D

    Eva, laulukoori oooootan väga, pole nii ammu laulda saand ja sealt leiaks sõpru ka kergemini vast :) Ühine huvi toob inimesed kokkuu!
    Ja esimene võrkpallitrenn oli päris koomiline, sest mulle meeldib kõva häält teha, kui pall minu poole lendab, niiet.. :D kõigil oli lõbus :D
    Aga kool on kodust 10 km kaugusel. Muidu võiks ju isegi rattaga minna, AGA see tee on nii jube. Seal on hullud kurvid, mäest-üles-alla ja suur liiklus :S Olen nüüd iga päev linna peal käinud (koolist jalutab peaväljakule ca 7-8 minutit) ja mulle hakkab see väike keskus väikselt väga meeldima, sest seal on peaaegu kõik üheks korralikuks meelelahutuseks olemas. Välja arvatud riidepood, aga seal on jalanõu-, kosmeetika-, raamatu-, toidupoed jpm, niiet küll ma selle 1,5 h ära kannatan! :) Vahel saab vast ema ka vastu tulla, ta iga päev ei käi tööl.
    Aitäh õnnesoovide eest! Teile ka aasta täitumise õnne! :)

    ReplyDelete
  8. Kui kodu 10km kaugusel on, siis ei taha tõesti jala minna ja rattaga sellisel kurvilisel teel oleks ka suisa hirmus sõita. Nii, et arusaadav, et bussi ootad.
    Edu laulukooris ja toredat peatselt saabuvat nädalavahetust!

    Eva

    ReplyDelete