Pealkiri on tegelikult orava saba austriapärases saksa keeles, huvitav, et ma seda varem siia kirjutanud pole. Austerlased tavaliselt annavad välismaalastele selle sõna esimesena hääldada :D [oahkatzlšvoaf] Edu!
Aga tundub, et hakkangi nüüd vaid korra nädalas kirjutama, sest mul ei ole midagi nii palju kirjutada ja aega ja viitsimist hakkab ka väheks jääma..
Eelmisel teisipäeval oli pärast kooli kohutavalt ilus ja soe ilm ja seetõttu kasutas ema juhust ja jättis välisukse pärani lahti, et terves majas õhk liikuda saaks. Mulle see mõte sobis, aga.. ainult enne seda, kui õhtu kätte jõudis ja ma avastasin, et terve mu tuba on täis sääski (uks oli selleks ajaks juba mitu-mitu tundi kinni olnud ja minu toa aknad olid ka kinni)!!! Ma tapsin neid mitu tundi, veel järgmisel ja ülejärgmiselgi päeval. Veel eilegi tapsin ühe.
Kolmapäeva hommikul jäime Lauraga esimest korda bussist maha.. Tegelt, nagu hiljem selgus, tuli buss hoopis mingi 5 minutit varem.. Õnneks ema sai meid kooli viia, niiet jõudsime samal ajal kui bussiga :)
Sel kolmapäeval oli ainult 5 (!!!!!) tundi, niiet meeleolu oli megahea. Kehalises kasvatuses tegime Cooperi testi ja ma olen nii uhke enda üle, et ma kõik need 12 minutit tõesti jooksin ja 6 ja pool ringi ära jooksin, ma ütleks, et ma hakkan arenema vmssss :D Aga tundub, et jooksmine meeldib mulle ainult staadioni peal. Põhjus arvatavasti sellepärast, et ei pea nii palju ette vaatama, kuhu astud, kuidas astud, ei ole mingeid üles- ega allamägesid jne.. Võib-olla hakkaks regulaarselt mööda staadionit neid ringe jooksma, päris huuuviiitaaav oleks. Iga õhtu Brita jookseb!
Ja kuna Jennil oli kaks vaba tundi, siis ta tuli muga kaasa ja läksime pärast minu tundide lõppu linna peale, tegin üllatuse ja panin posti ühe kirja. Tegin emmele täna hommikul nalja ka, sest ma olin suhteliselt 99% kindel, et see täna kohale jõuab. Küsisin talt hommikul, mida lehes kirjutab, ja enne ma blogi ka ei postita kui ta postkasti juures ära pole käinud :D Mul oli igatahes hea tuju pärast seda :D
Kusjuures kirja saatmine oli uskumatult odav. Poleks elu sees seda arvanud. Tavakiri, mis Eesti-siseselt oli viimati 5.50 EEK, siis siit Eestisse on ainult 65 Euro senti, mis teeb umbes.. 10 krooni??!! Minu meelest haledalt vähe. Ema käest küsisin eelmisel õhtul ka, et kas ta oskab öelda, ta pakkus, et 1-2 Eurot.. Keegi ikka ei tea, kui odav mõni asi olla võib :D vähemalt minu ootusi ületas päris korralikult!
Pärast seda läksin bussiga koju. Seekord oli tõesti söögiks midagi uut, mida ma kunagi (vist) maitsnud polnud. Aga päris hea oli - juurviljastruudel, juustuga, mm. Kui tavaliselt juurvilja asjad on sellised.. magedad ja vesised ja maitsetud, siis see oli lihtsalt megahea. Juurde murulaugu-hapukoore kaste ja mm. Õde loomulikult ei söönud, sest väikestele ju juurviljad ei meeldi :D
Õhtul ajasime Kiraga Viini-mineku asju ja nüüdseks on kõik asjad paigas - rongiajad, kohtumispaik ja kellaajad.. niiet SUPER! Sel laupäeval mineeeek! Kohtume ainult Kiraga (ma unustasin eelmises postituses kirjutada, et ta Soomest on :)) ja teeme väikse šopingutuuri, natukene sightseeingut ja läheme mõlemad oma teed koju tagasi. Kuna ta Grazi lähedalt tuleb, siis ta tuleb Viini täpselt 2 korda kauem kui ma ehk siis 2 tundi ja peale! Ma sõidan Viini ainult 1 tund ja 10 minutit :)
Neljapäevast ei mäleta ma hetkel midagi, reedel oleks olnud võimalus minna Eggenburgi Summer End Partyle (sest sügis algas ametlikult vist eelmisel nädalal?), aga minu peakene valutas, uni oli kohutav ja kui ma isegi oleks ennast sinna kohale vedanud, poleks ma sealt kuidagi tagasi saanud. Niiet sada häda, läksin magama. Tegelikult vaatasin enne seda veel "Harry Potterit" telekast, saksa keeles. Päris huvitav. Selline tunne nagu Daniel Radcliffe oskabki saksa keelt rääkida. Osade näitlejatega nad panevad väga hästi täppi, hääled on lihtsalt mõneti päris sarnased filminäitleja enda omaga.
Kuna ma teadsin, et laupäeval on ema tööl ja ma ei saa mitte kuidagi Horni minna, siis ütlesin kahele klassiõele ära, et ma nendega hiphopi workshopile ei tule.
Niisiis alustasin ma oma laupäeva hommikut varakult lugemisega ja niisamaolemisega, tegime Lauraga pitsat jne. Ühel hetkel aga, kui ma olin juba kohutavalt kurb, et mul midagi teha ei ole, helistas ema ja ütles, et ta tuleb 15 minuti pärast korraks koju, kas ma tahan temaga Horni kaasa sõita. MA OLIN NII ÕNNELIK, sest mul lihtsalt ei olnud mittttttte midagi kodus teha. Oleksin muidu tahtnud minna välja tervisesporti tegema, aga vihma sadas -.-
Niisiis hakkasin kähku inimesi läbi helistama, algul ei võtnud keegi peale Katharina vastu ja ta ei olnud ka kodus sel ajal.
Lõpuks sain kätte Drenita, kellega meil alguses isegi väike plaan oli, et võiks minna linna peale laupeäval, ja saingi temaga kokku. Mida me tegime? Kõndisime poest poodi, ostsime siit-sealt midagi, soojemaid jalanõusid ma ikka ei saanud (mõtlesin, et äkki leian ikkagi midagi paremat.. muideks kui tihti te Eestis korralikud jalanõud saade 20 euro (max 25) ehk u 300 krooni eest?). Kõndisime niisama ringi ja nagu tavaliselt neil seal kombeks on, lõpetasime kohtumise McDonaldsis. Kuigi see oli mu teine käik mäkki siin, sõin laupäeval seal oma esimese burgeri :D Päris hea oli, kanaburger, ja mitte ainult see filee ei olnud seal vahel, VAID magus-vürtsine tomatikaste ka, mis tegi asja lihtsalt superheaks. Igatahes, hamburgerid mulle maitsevad ja vaevalt see lähiajal muutub.. Aga liiga tihti ma neid ei taha (nagu Sofi iga päev seda külastada sooviks, ma kujutan ette :D:D).
Ei mäleta mis ma õhtul tegin, aga ühel hetkel küsis ema mu käest, kas lähen ka nendega pühapäeval kirikusse. Mu esimene küsimus talle vastu oli, et kui kaua kestab (:D) Ta oli veidike üllatunud mu küsimuse peale, aga vastas siis, et 40-50 minutit, niiet minu kardetud 2 tundi oli liig :D Niiet mõtlesin, et võiks ju ühe korra ära käia. Seekord tulid isegi kutsed postkasti mõned päevad varem, ma ei saanud aru, mis selle tseremoonia nimetus täpsemalt oli, igatahes seotud 'tänamisega'. Tseremoonia oli samasugune nagu eelmisedki, kus ma käind olin, paras võimlemine. Vähemalt on kirik see, mis veidikene inimesi distsiplineerib..
Pärast tseremooniat pakuti kõrvalhoones õunamahla ja veini ja leiba. Ema ütles, et me kauaks ei jää, aga ma võin koju ära minna, kui ma tahan. Mõtlesin, et kui me kauaks ei jää, siis pole hullu, sest mul pole vaja väga palju kiriku teemadel inimestega rääkida. Aga noh olime seal küll lühikest aega, aga selle aja sees jõudis preester mind kõrvale tõmmata ja muga juttu puhuda. Preester ise on Poolast, tema esimene küsimus oli, kas ma vene keelt ka räägin. Ei räägi. Ta muidugi oli üllatunud, et tulen Eestist, aga vene keelt ei räägi. Ta rääkis väga raske aktsendiga saksa keelt, aga ma sain peaaegu kõigest aru, mida ta rääkis. Päris mult igasuguseid asju, kaasa arvatud seda, mis mu religioon on. Otsustasin, et ei ole talle vist hea mõte hakata ütlema, et ich keine religionische Bekenntnis habe ja seetõttu ütlesin talle, et olen kristlane. Selle peale jäi ta korraks mõtlema, rääkis midagi ühe naisega seal kõrval ja siis küsis, kas me iga aasta Rooma ka reisime :D Ma sattusin segadusse ja ütlesin talle lihtsalt ei :D Ma ei tea midagi kristlaste Rooma reisimisest?! :D
Igatahes rohkem ma sinna kirikusse väga ei kipu. Pere ka arvatavasti ei lähe rohkem enne kui alles jõuludel. Vend näiteks ei tulnudki kirikusse eile, ta ütles, et see on tema jaoks liiga vara :D Tema ja isa käivad kirikus korra aastas. Laura töötab kirikus, mis on minu jaoks kohutav üllatus. 12-aastane laps ja töötab kirikus!!! Tema ja veel 4-5 12-14-aastast jalutasid, preestri ees, kirikusse sisse ja tegid seal igasuguseid pühitsemisi tseremoonia ajal jne. Ma ei tea täpselt, kui palju või mida nad üldse selle eest saavad, aga see tundub kui üks kohutav laste mõtlemise mõjutamine kohe sünnist saati. Mulle see eriti ei meeldi. Kirikus oli ka täiesti väikeste lastega peresid. Kirik ise on muidu väga väike, umbes 5 või 6 istmerida oli mõlemal pool vahekäiku ja siis on ka rõdu koorile, orel ka.
Ühesõnaga, leib ja õunamahl maitsesid hästi, aga rohkem ma sinna väga ei kipu :D Issi juba jõudis öelda ka, et valetada pole ilus.
Aa, ja ma juba mõni aeg tagasi avastasin, et mul suhteliselt lähedal elab üks minuvanune tüdruk ja ta oli eile kirikus ka. Preester siis näitas mulle, et näe, siin on üks tüdruk, kellega sa võid sõbruneda. Tema emaga ta seal vahepeal rääkiski. Aga siis see ema ütles, et te ei käi ühes koolis. Ja umbes sellega oligi asi lõpetatud. Et kui me ühes koolis ei käi, siis ei kõlba see läbikäimine kuskile. Huvitav mõtlemine. Tüdruk ise ka väga huvitatud polnud, niiet ma ei tea nüüd, kas ma võiksin üritada temas enda vastu huvi äratada (keeruline lause) või pigem mitte. Vahel teda bussipeatuses ikka näen, siis võiks ju teeselda, et ma ei tea, millise bussi peale täna minema peab vms, saaks jutu peale :)
Aga pühapäeval veel koristasin oma tuba korralikult tolmuimeja ja -lapiga, lugesin raamatut.. Aa, laupäeval alustasin saksakeelse Pippi Langstrumpfiga ;).. ja sõime ära viimse kui Kirju koera tüki (jah, see sai alles eile otsa.. :D mitte kunagi pole see vist minu juuresolekul nii kaua eksisteerinud :o kaks nädalat!!).
Tegelikult reedel panin veel midagi kuskile teele, aga see las jääda saladuseks ;) Eks varsti ise avastavad..
Ja keegi siin tahtis mu tunniplaani, palun :)
Esmaspäev 1. bioloogia | Teisipäev 1. RW 2. RW 3. saksa k 4. saksa k 5. prants k 6. matem 7. keh kasv | 1. ajalugu 2. ajalugu 3. RW 4. IFO 5. BW 6. BW 7. võrk- 8. pall | 1. inglise k 2. religioon ehk vaba 3. BPQ 4. BPQ 5. prants k 6. bioloogia | 1. prantsuse k 2. saksa k 3. keh kasv 4. WINF 5. IBC 6. IBC 7. laulu- 8. koor |
BW on birtswirtschaft ehk ma nimetaks seda businessi põhitõdede tutvustamise tunniks. IFO on vormistamisetund, tegeleme palju Wordiga, vormistame erinevaid reklaamlehti/ankeete jne. WINF on tund, kus me peaksime tegema MS Accessiga mingisuguseid tabeleid, aga me pole veel ühtki teind, see õpetaja on veidikene uimane. RW on rechnungswesen ehk raamatupidamine, saan selles tunnis aru ainult siis, kui me arvutiklassis oleme :D IBC on äge tund, selle raames me hakkame arvatavasti ka veits ringi reisima Austrias, mõnda firmad külastama jne. BPQ õpetaja on natuke imelik, lühend peaks tähendama business production quality vms, pole veel täpselt aru saanud, mida me seal siis ikkagi teeme/tegema hakkame. Vist sai kõik nüüd! :D
Aga täna on mul kool kella 4-ni ja selle aja sees on kaks vaba tundi, üks ajalugu (just nimelt, praegu on ajalugu :D) ja paar tundi veel, kus ma midagi aru ei saa. Kõigi jaoks vaba tunni ajal sööme hiina toitu (esimest korda elus tellisin kõigi vägakiidetud kevadrulli :D) ja siis on veel 2 tundi ja saab kojuuu!
Ilm on praegu väga ilus, ehk jõuaks täna isegi veidikene tervisesporti teha :) Tervisesport on mu uus lemmiksõna.
Niiet,
bis dann.. Tschüüss! ;)
Nii tore lugeda, et Sa otsid endale ise lahendusi ...
ReplyDeleteTänaomigune minu ajalehe tooma saatmine pakkus Sulle ilmselgelt rõõmu ...:) Kusjuures ajalehte poldki, aga oli KIRI!
Tänus Sulle selle üllatuse eest.
Kallid!
Hei Brita!
ReplyDeleteTänud keeleharjutuse eest ;) Su selle nädala loo pealkirja on võimatu hääldada. Kohutavalt naljakalt kukkus välja :)
Ma kujutan ette, kuidas sa juba seda Viini minekut ootad! Nii lahe! Aga osta siis mingid soojad jalanõud ikka ära. Mõtle nii, et need pole ju su elu viimased saapad, et kui ka 100% õiged ei tundu, siis mis sellest! Peaasi, et jalad ei külmetaks!
Tubli, et nii hästi Cooperi testi jooksid. Mulle ei meeldi jooksmine kohe üldse! Ei staadionil ega metsas. Juta oli kuskilt kuulnud, et need, kellel pulss joostes väga ruttu üles läheb, et neile ei sobigi jooksmine (juhul, kui tahad nt maha võtta), et need peaks hoopis kõndimas käima. Mina kuulun täpselt nende hulka. Kas te rattaretki ka olete perega veel ette võtnud? Alguses kimasite päris kõvasti ringi. Või on pere-ema vormis püsimisele käega löönud?
Kuidas laulukooriga lood on? Oled sinna juba sattunud?
Kõvasti kallistades,
Eva
businessscoolis käid? nii palju äri teemlisi aineid :D
ReplyDeleteMa nägin ja lugesin ka seda üllatust. Aitähh! Selle peale otsisin ja leidsin voodi alt ühe paremateks päevadeks ära peidetud pähklitega piimashokolaadi. Päris hea.. tahad ka?
ReplyDeleteKui varem ei õnnestu saata, siis me järgmisel suvel kindlasti toome.. Nagu vanaema ikka õpetas: kes kannatab, see kaua elab!
Ole tubli!
See emme postkasti juurde saatmine oli päris lõbus jah :D
ReplyDeleteEva, ma olin ise ka megaüllatunud, et ma selle ikkagi kõik ära jooksin, mega äge. Esmaspäeval oli nii ilus ilm, et läksin ka jooksma.. ja tagasi tulles vaatasin Google Earthist, et jooksin 6 km!!!! mida!!! Elusees pole nii palju jooksnud :D Ainuke asi jooksmisega on see, et kui külmemaks läheb, siis seda enam harrastada ei saa. Praegu on juba natuke liiga jahe, kõik natuke-soojemad-päevad tuleb ära kasutada :)
Rattaretki me pole rohkem ette võtnud, pole seda aega (ega tahtmist vist ka) olnud viimastel nädalatel. Pereema käib visalt jooksmas, niiet tema pole kuskile käega veel midagi löönud ;)
Olen ikka udupeaaaa, et ma koorist kirjutada unustasin. Käisin reedel esimest korda, päris tore oli.. Aga minu koorikogemused on teinud minust teatava perfektsionisti ja nuriseda annab küll, aga see ongi seal rohkem nagu koostegemiserõõm, mitte võistluskoor :)
Teele, käin jaah!
Issi, teeme nii, et sa oled tasa :D:D