oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis sellest britast sai

Tere kullakesed!

Juhtuski see, mis pidigi juhtuma. Nimelt ma pole 2 nädalat sõnagi kirjutanud.. Kui aus olla, siis ma üks päev isegi ühe lause panin kirja.

Ma ei tea, kas te tahate, et ma kronoloogiliselt asju kirja paneks või mitte, aga ma teen seda siiski.

Alustan sellest (juba :o) üleelmisest nädalast, mil kuupäev oli 6. detsember ja esmaspäev. Saime kätte inglise keele Schularbeitid, mille ma 2-le tegin ehk siis selle hetkeni kuni ühel päeval Saskia kooli tuli ja ka 2 sai, olin ma klassi parim :)

Teisipäeval, 7. detsembril hakkas vihma sadama suurest õnnest, et ikka lumi ära läheks. Hahaha, hommikul läksin mina duši alla ja otsustasin lõpuks siiski vannis dušitamise kasuks, SEST juba esmaspäeval seal dušikabiinis sehkendanud ämblik oli heaks arvanud terve kabiini täis õmmelda.

Kolmapäeval oli vaba päev (keine ahnung warum) ja siis peretuttav helistas ja tuli külla ja mängisime kitarri. 3 tundi. Üle väga pika aja, sõrmed andsid tuld. Aga mõnus oli. Vähemalt ei passind niisama tühja.

Neljapäeval pidime ema ja õega ujuma minema (korralik 4-tunnine sessioon), aga nad ei viitsinud ja siis ma läksin hiljem hoopis FZ-sse. Ega see 4 tundi on ikka natuke liiga palju. Isegi mõeldes tuleb uni peale.

Ma käin igal reedel 1. tunni ajal oma vahetusõe klassis saksa keele tunnis. Ja see õpetaja peksab ikka päris ilusasti segast seal. Alati. Ma pole veel midagi vastupidist kuulnud. Seekord otsustas ta rääkida (nagu alati, kõigest muust kui tunniteemast) sellest, et "Harry Potter" on katoliiklastele tegelikult nagu keelatud, sest seal on nii palju negatiivseid tegelasi.. Ma oleks talle suure suuga vastu tahtnud vaielda, aga kes neid raamatuid lugenud on, siis vast teab ise, mis sellel väitel viga on. Ma isegi ei kujuta ette, kas ta ise neid üldse lugenud on või ei ole, aga iga tema saksa keele tunni alguses käib risti ette löömine. Kõige esimesel korral ma kergelt ehmatasin ära, kui see juhtus. Aga seni pole ta veel minu poole siis vaadanud, kui risti ette lööb. Ja kusjuures see klass on üks vähestest, kus ei ole seina peal suhteliselt väikest risti löödud Jeesust.

Laupäeval planeerisin ilusasti oma aega, et saaks ennast suusatamise lainele sättida (diivanile ;)) ja kui see aeg siis lõpuks kätte jõudis, tuli välja, et nad näitavad ainult finišit, nägin Lukas Bauerit ja oligi kõik. Ma niiiiiiiiiiiii tahtsin eestlastele kaasa elada ja see võimalus lihtsalt võeti mult ära. Või noh, seda ei olnudki. Tundub, et kui olümpiat just erandkorras ei tule, siis mul kaasaelamise võimalust vist ei tulegi siin, eestlastele ma mõtlen.

Pärastpoole küpsetasime ema ja õega küpsiseid ja ma tegin Eestist saadetud piparkoogitaignast piparkooke (glasuurini pole ma siiani jõudnud). Üldse, jõulud on Austrias KÜPSISTEHOOAEG. Kõik küpsetavad lihtsalt meeeeeletutes kogustes erinevaid küpsiseid. Absoluutselt igasuguseid. Piparkoogid ei ole nii tähtsad. KÜPSISED. Igal pool ja alati. Neid muidugi äge nikerdada ka, kaunistatakse ikka kõikvõimalike asjadega jne, ja muidugi maitsevad ikka megahästi ka. Ainus asi, et minu vahetusperes on sellega nii.. et.. küpsetame, proovime paari ja siis karpi ja riiuli otsa. Ma pole veel õieti aru saanud, et millal me neid siis sööme. Ema ütles, et nädal enne jõule, aga jõulud on juba üleüleülehomme ja ta pole neid veel välja võtnud :o Ei tea.

Õhtul oli külas ka Glühweinstand ehk hõõgveini'putka'? :D terve küla käis sealt õhtu jooksul läbi, et tops hõõgveini juua, võib-olla leiba kõrvale hammustada ja siis koju minna. Pärast seda sõidutas ema mind Horni, läksin pubisse, lõbutsesin keskööni Lucia ja Steffiga üle pika aja ja siis koju magama.

Pühapäeval oli varajane äratus. Sõitsime St Pöltenisse Laura käsipallimängu vaatama ja sealt hiljem edasi Viini, kus toimus Niederösterreichis (Alam-Austria) ja Viinis elavate vahetusõpilaste kokkusaamine. Ma olin juba nii õnnelik, et saan viimaks kellegagi silmast silma eesti keelt rääkida ja siis tund aega enne kokkusaamist saatis Kristjan sõnumi, et ta ei tule. Nojah, olin veits pettunud. Kahju. Muidu oli meid üldse nii palju, et 4 võpi koos minuga, kaks vahetusema koos minu omaga ja siis Loni, kes asja korraldas, ta mees, ja Larissa, kes YFUs töötas mingi aeg tagasi. Natuke igav oli ja täiesti kohutav ilm, vihma laristas, aga iseenesest oli tore teisi näha.

Ja juba jõudsin eelmise nädala juurde, kirjutan teile sellist romaani siia, et huhuhuuu!

Esmaspäeval, 13. detsembril, ei toimunud mitte midagi märkimisväärset. PEALE SELLE, et üks tore eestlasest vahetusõpilane, kes üldse Austrias ei resideeru, kirjutas mulle Facebookis, et ta pühapäeval Viinis käis JA KHM juhuslikult olin ju minagi seal ja ta ei öelnud varem, et ta tuleb!!! :D

Teisipäeval küpsetasime jälle mingeid küpsiseid. Hiljem vaatasin Maire Aunaste "Mida teie arvate?: Uskuda või mitte?" saadet ja päris huvitav oli.

Kolmapäeval (vist) ütles saksa keele õpetaja, et ma võiksin "Fausti" slovaki keeles lugeda. Jah, ta arvas siiamaani, et ma Slovakkiast :D Pole õrna aimu ka, miks :D

Neljapäeval, 16. detsembril, toimus mu kooli jõulukontsert Harmannsdorfis. Ma jäin pärast tunde pikemaks kooli, siis sain kuidagimoodi Alexiga ta klassivenna juurde, mängisime Wii'd (Mario Kart nunchukiga on võimatu :D) ja siis sõitsime kõik üheskoos suure autoga sinna külakesse. Kontsert toimus kirikus või lossis vms.. Seal oli kohutavalt külm! Ilus oli, lühike küll ja piltidega on nii, et ma ei paista ühelgi välja.

Reedel sain oma õndsat und lausa kolmveerand 9-ni magada ja siis kooli sõita bussiga ja seal lausa kolm tundi olla. Nimelt oli mu klassil 2. ja 3. tunnis Schularbeit või Test vms "Fausti" peale ja 1. tund oli hispaania keel, kus ma ei käi. Jee! Ühesõnaga, palju und teeb tuju heaks.

Pärast kooli sõitsin bussiga koju, sõime õe, ema ja vennaga lõunat, koristasin oma tuba, pakkisin viimased asjad ja läksin rongi peale. Sõitsin Grazi lähedale Wartberg im Mürztali (234 km). Aega võttis ca 4 tundi. Lugesin rõõmsalt oma "Tõde ja Õiguse V osa" ja ei jõudnud ära oodata, millal ükskord Kirale külla jõuan. Ma olen nii õnnelik, et ma sinna sõitsin. Nii kõrged mäed!!! Nii palju lund!! Ja Kiral on kõige nunnum vahetusperekond üldse!! Sain kutse uuesti neile külla sõita mõnel nädalavahetusel ja siis koos mäkke minna! Mulle sobib, suurepäraselt!! Õhtul rääkisime niisama ta vahetusperega juttu, mängisime mingit lauamängu ja oli hea olla. Laupäeval sõitsime Grazi, mis on megaarmas linnake, Viinist kordi väiksem. Ma ütleks, et ilusam ka. Rahulikum. Kolasime mööda tänavaid ja poode ja Jõuluturgu ja kohvikuid ja sõitsime poole 9 ajal koju tagasi. Grazis oli kusjuures suhteliselt soe, aga kui Kira külasse (tähendab, 2000 inimest vist ei ole enam küla :D) jõudsime, siis seal oleks nagu miinus miljon kraadi olnud - liiga külm oli. Me jooksime pool teed (mäest üles) ja kui kohale jõudsime, istusime kamina vms seina vastu, mis tulikuum oli ja soojendasime endid. Tegelikult oli -15, mitte miljon. Vaatasime mingit filmi, rääkisime juttu ja läksime magama.

Kui ma muidu mõtlesin, et on vist parem kui ma neid väga palju ei tülita ja vara ära sõidan, siis tuli välja, et nad ei taha, et ma ära lähen ja palusid mul lõunasöögiks jääda. Šveitsi-pärane lõunasöök oli, mis klassikaliselt näeb välja selline, et ainult keedetud kartul ja sulanud juust, aga me sõime lisaks veel šampinjone, lina, paprikat, sibulat jne. Laua keskel oli mingi masin, kus peal sai liha praadida ja igal ühel oli oma selline u 10 cm laiune "lusikas", kuhu peale paprikas-sibul-jne pista ja siis sinna kuumakeha alla pista ja need soojaks ajada, niiet juust ära sulab ja mmm. Megamaitsev oli.

Siis vaatasime veidikene suusatamist, sõime veel nende reede pärastlõunal küpsetatud küpsiseid ja mul oli aeg tagasi sõita. Ma absoluutselt ei tahtnud sealt ära tulla. Nad on nii toredad, nad elavad nii superilusas kohas, pluss lähim suusakeskus on 15 minuti autosõidu kaugusel!! Oeh, veits kurb hakkas, et ma siia lagendikule sattusin :( Aga vähemalt saan ma sinna veel külla minna!

Pärast veel Kira 14-aastane vahetusõde lisas mind Facebookis sõbraks ja saatis nii armsa kirja, et ma nii talle meeldin ja et ta tahab, et ma kindlasti uuesti läheks :) Nii nunnu!

Jõudsin kella 6 ajal koju. Uskumatu, olengi juba eilse õhtu juures. Elmar tuli mulle rongijaama järele (ma ei tea, kas ma olen siia seda kirjutanud, aga ta sai kunagi u kuu aega tagasi load kätte), sest ema ja õde olid kirikus. Ma endiselt seda teemat ei jaga hästi, mille pärast eile eriline päev oli kirikusse minna, aga vist midagi seoses sellega, et eile kunagi leidis Maarja endale paiga, kus Jeesus ilmale tuua. Aga ma pole kindel.

Pärast vaatasin veel telkust filmi "The Holiday" (mis mu lemmikfilm oli mõned aastad tagasi ja see oli eile täpselt teine kord seda näha :D) ja sain suht hilja magama, aga mul oli pärast filmi vaatamist hea meeleolu, niiet see kompenseeris kõik.

Oeh, nüüd veel tänane päev. Ega midagi väga märkimisväärset ei toimunudki. Pidin inglise keele tunnis Eestist ettekande tegema, aga õpetaja jäi nii palju hiljaks (mitte sellepärast, et ta laisk oleks olnud, ei :D tal oli autoga midagi juhtunud, niiet jõudis alles 9-ks kooli vms), et ei jõudnud. Teen jaanuaris millalgi :)

Rääkisin veel Melaniega jõuluvaheajast ja põhimõtteliselt nagu leppisime kokku, et teeme midagi koos. Loodan tõesti, et teeme.

Tegelikult, jõulud on juba 4 päeva pärast ja mul on null meeleolu. Õues sajab täna vihma, lumi kaob vaikselt ja VÕIB-OLLA tulevad valged jõulud. Niiet pole midagi siin ilmas kindel. Eksole. Ega tegelikult pole vist juba ammu õiget jõulumeeleolu olnud, aga mulle pole veel kohale ka jõudnud, et ma jõule oma perega Eestis ei veeda.. Mis võib ühel hetkel kergeks šokis saada. Eks näis. Loodetavasti siiski mitte.

Aga miks ma kaks nädalat järjest midagi kirjutanud ei olnud, siis asi on selles, et vahepeal oli väike "negatiivne jõnks positiivsel graafikul" nagu Britt, kes Šveitsis on, oma blogis kirjutas. Ja iga väikegi vale meeleolu suudab mu kirjutamise ära rikkuda, niiet ma parem jätsin üldse vahele.

Ja kui te veel aru ei saanud, siis ma pean ka kirjalikult päevikut, mul nüüd nii supermälu ka pole, et seda kõike kogu aeg meeles pidada :D

Ja nüüd on mul null aimu, millal ma järgmine kord kirjutan. Tean, et järgmisel nädalal, kui jõuluvaheaeg juba käimas on, sõidame kuskile 2-3 päevaks suuskama/lauatama. Ja see on kõik, mis ma tean, et ma kindlalt jõuluvaheajal teen. Peab midagi veel välja nuputama!!

Ilusaid jõulupühi teile ja olge ikka megamusid edasi!
Tehke minu eest ka lumesõda ja lumeingleid ja lumememmesid!
Kallid-musid! :)

(p.s. Picasa!)