(nagu Milka šokolaadil)
Mulle meenus just praegu, et ma panin natuke rohkem kui kuu aega tagasi oma Eesti mobiilinumbri kinni, aga ma olen sellest kogu aeg kirjutada unustanud! :D Kui mulle väga midagi kirjutada tahate või suures hädas helistada vaja, siis mu uus number on +43 680 237 4004! Usun, et see pole väga odav, kas teate.. (emme, kas sa mu augustikuu telefoniarve maksid ära muidu? :D ja vb septembri ka?)
Alustan eelmisest nädalast..
Teisipäeval tegin passipildid (enda Austria elanikuks registreerimise jaoks, sest ma viibin siin rohkem kui 3 kuud) ära. Pärast seda polnud mul kodus midagi teha ja läksin jalutama, enamuse ajast siiski jooksin, et mitte nii palju aega raisata :D Igatahes võtsin enda motiveerimiseks sihiks Sigmundsherbergi poe (see natuke suurem kõrvalküla ja tõesti, jah, seal on pood! Spar!). Valisin seal, näost peet, endale šokolaadi, et kooli kaasa võtta. See on nii naljakas, et alati, kui ma kaardiga maksma lähen, siis kõik müüjad saavad nagu šoki vms, nad lähevad näost nii ära ja ütlevad, et ei, selline kaart neil ei tööta, neil töötavad ainult normaalsed pangakaardid. Enamasti ei tea nad seda ka, mis on Maestro ja mis on mingi muu. Ja eriti äge on see, et nende bankomatide peal seal on nt Maestro kleeps ja siis tuleb välja, et Maestro neil ei tööta -.- :D Koomiline..
Mingi päev sain rohkem informatsiooni oma kooli huvitegevuste kohta. Muidu kõik on megatore, aga ei saa olla mitte midagi nõmedamat kui see, et ma neisse ringidesse, kuhu minna tahan, ei saa minna -.- Põhjuseks see, et mul on samal ajal tunnid!!!! Just sel päeval, kui mul on 9 tundi (teistel päevadel 6), on kaks huvialaringi.. Ja kui ma ei eksi, olid need ka veel täpselt samal ajal. Masendav. Ei saa võrkpalli, ei saa omaloomingulisusearendamise ringi (maalimine, fotograafia vms). Aa ja HAKis on võrkpall täpselt samal ajal nagu Gymnasiumiski. Muidu oleks võinud ju pärima minna, kas sinna ei saa minna äkki. Sportlikest asjadest on koolis veel korvpall ja jalgpall, aga (kõik räägivad erinevat juttu, enamus, et) mõlemad poistele. Veel on reedeti laulukoor ja uskuge või mitte, aga SAMAL AJAL kooriga on teine muusikalist tegevust arendav ring, midagi improviseerimise ja löökpillide ja mille kõigega veel. Kui ma olen muusikaline inimene, siis on äkki soov mõlemasse minna. Selline asjadekorraldus veits ajab mind endast välja.
Panin end võrkpalli ja loomingulisetegevuseringi ikkagi kirja, sest äkki tuleb mingi võimalus siiski neist tundidest kuidagi puududa ja ennast äkki liigutada ja võrkpalli mängida!! Panin end kirja veel mingisse sellisesse ringi, kus minnakse vahel nädalavahetusel üheks päevaks kõik koos suusatama, lauatama, rattaga sõitma, jooksma, jalutama jne. See on äge! Alati ei pea minema, aga vähemalt saan teate, kui midagi plaanitakse :)
Tahtsin seda öelda ka, et ainuke asi, mida ma HAKist nii väga igatsen, on kehalise kasvatuse tund. Meie klassi kehalise kasvatuse õpetaja on lihtsalt.. midagi.. masendavat. HAKis oli õpetaja niiii energiline; kui käis näiteks võrkpalli mängimine või jooksmine vms, siis ta ikka ergutas kaasa, ütles, mida teisiti teha, keelas, näitas oma pettumust, kui me olime laisad, jne jne. Gymnasiumi oma lihtsalt passib terve tundi ja naerab kaasa, kui keegi pikali kukub, palli kätte ei saa või vahib niisama ringi. Ta põhimõtteliselt ei tee meist väljagi, ta ei ole mitte kordagi mitte kedagi õpetanud. Eelmisel nädalal mängisime ainult võrkpalli, enamuse ajast toimus servimine ja see õpetaja ei öelnud mitte midagi!! Kõik lihtsalt seisid! What's the pointttttttttt?! Ta on lihtsalt masendav!! Päris esimesel kehalise kasvatuse tunnil juba sain klassikaaslastelt teada, et kõik kekatunnid ongi sellised. Kahju küll, aga minu meelest võrdub see rohkem klassiruumis istumisega kui kehalise kasvatusega.
Teisipäeva õhtul kirjutas Jenni mulle, et ta ei tule kolmapäeval kooli. Vastuseks oma küsimusele 'miks siis' sain, et tal suri Soomes vanaisa ära. Ühesõnaga olin šokis. Järgmisel päeval kuulsin direktorit ja klassijuhatajat rääkimas, et ta läheb üldse koju ära, siis mul oli veits nukker olla. Me oleme ikkagi samas olukorras. Molly USAst ütles selle kohta, et 'we're all on the same boat', mis on nii õige. Ühesõnaga, ma polegi teda pärast teisipäeva näinud ja reedel sõitis ta Soome. Õnneks ei jää ta sinna väga kauaks, aga päev pärast matuseid, ehk u 2 nädala pärast, tuleb tagasi. Alguses ta ütles küll, et ta on arvatavasti terve kuu, see oli veits šokeeriv mu jaoks, et mis mõttes sa lihtsalt selle ühe kuu oma võimalusest ära kustutad, aga õnneks siiski mitte nii kaua. 2 nädalat on ka tegelikult päris pikk aeg, aga jah. Tegelikult pani mind imestama, et Soomes ongi matuste korraldamine pikk protsess ja võtab aega 2-3 nädalat. Kas Eestis mitte paari päeva kuni nädalaga asja ära ei saa aetud?
Kolmapäeva õhtul helistas mulle vanaema ja esimest korda siin olles tundsin ma, et eesti keelt on raske rääkida. Kirjutada võib, aga lausete sõnastamine, üles ehitamine, sõnade välja mõtlemine, see kõik muutub veits keeruliseks. Aga vestluse lõpuks oli juba päris lihtne. :D
Neljapäeval oli meil pärast kooli elekter ära. Laura läks käsipallitrenni ja ema oli tööl ja niisiis olin ma kodus üksi, ilma elektrita, ja mitte midagi polnud teha :D Alguses tegin trenni, võimlesin jne, siis laulsin ja lugesin kõva häälega saksa keelset "Pipi Pikksukka" ette. Ühel hetkel läks nii pimedaks, et ei näinud enam oma varbaid ka :D Klaverit ei saand ka mängida, sest see elektriga. Otsustasin siis viimases hädas arvuti lahti teha ja Mahjonggi mängida :D Elekter tuli tagasi täpselt siis, kui ema koduuksest sisse astus. :D
Muidu millalgi üleeelmisel nädalal ostsin endale väikse paberiploki ja värvipliiatsid.. Joonistan vahepeal, mis siis, et ei oska :D
Ahjaa, mõtlesin et kirjutan teile natuke lähemalt nende päevikusüsteemist.. mida ei eksisteeri :D Põhimõtteliselt on küll vist kõigil päevikud või mingid asjad, kus on kuupäevaliselt vähemalt päevad märgitud. Ainuke asi, et nad ei oska päevikut kasutada. Sinna kirjutatakse ainult Schularbeitide ehk vägasuurtekontrolltööde kuupäevad ja sellega asi piirdubki (kuigi mõnel on need ka mõne õpiku sisekaanel kõik). Tunniplaan on neil kuskil eraldi paberi peal, õppimise üleskirjutamine on eriti veider - üks paber lehte ja kõik, mis õppida jääb, sinna segamini, mingit süsteemi pole. Ja see on nii veider, sest isegi mu väike õde siin ei kasuta päevikut. Ma isegi ei tea, kas tal on päevik. Õppimine käib paberi peale ja kui selle paberi pealt kõik saab õpitud, siis käib paber prügikasti.. Ja normaalset päevikut mul endiselt ei ole. Kas Eestis on Selveris/Prismas/Rimis veel müügil neid tavalisi väikseid päevikuid, väiksemaid kui A5? Ei mingeid reklaame, alguses on sisekaanel Eesti kaart ja eelmisel aastal oli lõpus Euroopa kaart või maailmakaart. Ühesõnaga, kui on, siis ootan seda järgmise pakiga vms..
Reedel aga oli äratus varajane, ütlesin eelmisel õhtul juba emale, et teen endale hommikul omletti. Ühesõnaga, ma polnud seda veel kordagi siin olles söönud, see oli mu maailmaparimomlett. Muidugi ta ei näinud väga omleti moodi välja, sest ta läks pudruks kätte ära, aga muna, juust, tomat ja sink ja elu on lill, ausõna. Pool päeva ei tahtnud midagi süüa. Kell 8 läks rong Viini, seal sain kokku Konstaga Soomest, Mareiga Jaapanist, Katrijniga Belgiast, Parisega Taist ja sõit võis alata. Kristjani tugiisik, kelle juures Katrijn eelmisel nädalal oli (probleemid vahetusperega), pani kõigile lõunasöögi kaasa :D Megaäge on ta ikka, ta seesama Loni, kes kunagi suve lõpus meil siin külas ka käis :)
Sõitsime Linzi, seal leidsime kogemata Morgane'i Šveitsist ja Synne Norrast ja sõitsime edasi Micheldorfi (vaadake kaardilt minu teekonda). Seal olid juba kõik teised kohal, väike kalliralli ja hakkas mäkke ronimine. Läksime läbi metsa umbes tund aega mäkke, ütleme nii, et väga palav oli :D
Ühesõnaga, algas YFU seminar Burg Altpernsteinis, mäe otsas, megaägedas kohas, kus aknast välja vaadates ei näinud midagi, sest olid pilve sees!
Mängisime mänge, olid grupitööd, olid erinevad sessionid teemadel kohanemine, keel, pere, ise, tegevused, jne, kõik mida me teame, aga mida kõike on lihtsalt vaja meelde tuletada. Kogu seminar oli saksa-inglise keeltes, enamasti inglise, sest nii sai kiiremini asjad aetud. Muidugi päris keeruline on teha midagi selgeks inimestele, kes ei räägi ei inglise ega saksa keelt..
See oli kõige vingem üritus üldse ja ma juba hakkan järgmist ootama, mis jaanuaris tuleb! :) Kusjuures, YFU üritab korraldada omaenda suusatrippi mägedesse, ma hoian siin pöidlaid pihus, sest ma tahaks mägesid natuke rohkem näha kuni mul seni seda võimalust antud on! :D Ja suusatripp YFU õpilastega on for sure kõige vingem asi maamunapeal, niiet mustgo on asja nimi!
Pühapäeva õhtul sealt kaugelt tagasi jõudes olin ma megaväsinud sellest u 5 tunnist rongisõidust (põhjustatud mu trajektoorist, sest rongiliiklust lihtsalt pole minu elukoha ja Linzi vahel), saksa keel oli lihtsalt.. kadunud!! Emaga rääkisime pikad jutud maha (see oli kohutavalt raske) ja kell 8 ronisin juba voodisse magama. Elu parim uni.
Täna oli koolis suht tore, sain palju suhelda ja inimestes enda vastu huvi tekitada, veits infot kohalike spordikeskuste kohta (ühe asukoht tundub esialgu super, homme saan rohkem infot) ja ainult 5 tundi oli.
peaaegu kohal, Katrijni ja Kiraga :)
Aga..
Siin on megapalju söögi- ja joogimasinaid ja -aparaate, need lihtsalt megapopulaarsed. Need on lihtsalt igal pool.. Koolides, rongijaamades, vb isegi mõnes poes vms, isegi seal mäe otsas lossis oli! :D Igatahes need on suht toredad, sest palju lihtsam on midagi osta (enamasti kas šokolaadi, karastusjooki/vett või kohvi/kakaod) ja saab sentidest ka lahti.. Ma ütleks, et parim idee eurotulekuks. 1-sendistega pole mitte muffigi peale hakata lihtsalt. Aga neid ei võta need masinad ka mu meelest vastu.. Aa ja hinnad on masinas ja puhvetis meil näiteks samad, niiet konkurents on ainult asukoha pärast.
Seekord saite siis palju lugeda, kiidan teid, kes te lõppu jõudsite! :D
Aga nüüd lähen mina ja teen veidikene koolitööd, varsti tuleb ema koju, sööme õhtust, loen raamatut ja kunagi lähen magama ka!
Ps! Lisasin Picasasse ka pilte, kui keegi tahab veel aadressi vms, andke teada!
Olge megatublid ja igatsen teiiiidd! :)
TSCHÜSS! :)
kas ma olen ainuke, kes pilte ei näe :(
ReplyDeletehoips, nendest arvetest.. emme leidis lahenduse, kuidas neid ise mitte maksta :)
ReplyDeletesofi! keegi meist ei näe :))
ReplyDeletewips! :))) seepärast ma ei mäletagi neid arveid ...
brita! äkki sa peaksid keka tunnis initsiatiivi enda kätte võtma??
päevikuteema on lahe. meie kool ikka nii süstematiseeritud :)
päikest!
vabanduuust, nüüd näete pilte ka :)
ReplyDeleteissi, väga tore, et teil seal üksteisega suhtlemine nii hästi edeneb.. :D
eesti päevikusüsteem meeldib mulle ka
tsauuuuuu
Oh, mis lahe nädalavahetus! Äge, et nüüd ON, mida jälle oodata (ma mõtlen seda jaanuari YFU üritust).
ReplyDeletePäevikust - Axil on siin küll päevik olemas, aga siin on komme, et koolitööd kirjutatakse selle päeva peale, millal see õppida antakse, mitte selle peale, mis ajaks see töö on vaja ära teha. Imelik!
Kahju, et trennid ja huviringid nii valel ajal on. See muusikalist tegevust arendav ring tundus eriti huvitav. Kas sa selle spordiklubi kohta said rohkem teada? Tore, kui leiaksid mingi mõnusa trenni, kus käia. Joosta on vist juba üsna jahe.
Kallid, musid, pikad paid,
Eva
P.S Milka-pilt on üliäge :)
Tead ma kadestan sind nende YFU ürituste koha pealt.
ReplyDeletePraegune üritus, mis meil oli, kestis 3 tundi ja räägiti ainult teooriast ja seda kõike ka saksa keeles. Minul muidugi oli mega masekas pärast, sest kõik seal rääkisid ju nii hästi ja mina ainuke või üks vähestest, kes ei osanud eriti. Ja no kõik need 3 tundi... omg see oli nii igav, et ma oleks sinna laua taha magama jäänud. Mingeid mänge meil ei olnud ja mingi "energizer" oli, mis tegelikult mingi õige energizer ei olnudki.. Nii et kadestan, sest millegi pärast arvan, et ega siinsed YFU üritused huvitavad ei ole.. Vähemalt nendel 2-l millel olnud olen on küll tapvalt igavad.
tead, ma tuttava tuttava kaudu sattusin sinu vahetusblogisse ja olen selle nüüdeks otsast lõpuni läbi lugenud. väga meeldib, põnev on lugeda ,missest et mulle täitsa võõras inimene :P
ReplyDeleteEva, tõepoolest, nii hea on tunda, et on midagi oodata! Aga päeviku koha pealt vähemalt see teil seal hea, et kõik ühes kohas kogu aeg kirjas on.. Kuigi see ajab ikka segadusse küll, et sama päeva peale kirjutatakse kõik. :) Täna sain spordiklubikontakti ja aadressi, aga ma ei ole veel lähemalt uurinud, tahaks sinna juba sel nädalal jõuda, vaadata, kuidas asjad käivad :) Jooksmiseks on tõepoolest üsna jahe, jalutamas on hea käia, aga et sellel ka mingi mõju oleks, peab palju aega varuma..
ReplyDeleteMilka-pilt meeldib mulle ka! :D
Liisi, kusjuures mulle tundub, et need YFU üritused ongi vist Saksamaal suht nõmedad, sest Aile ka minu meelest eelmisel aastal kirjutas, et ta ainult igavles seal.. Huvitav miks neid siis huvitavateks ei osata teha :/ või ei taheta? Ja energizereid me tegime ikka megalt, enamus ikka andsid energiat ka :D Aga kas sa tead muidu, kas teil mingi poolaasta seminar vms ka tuleb? Aaa Saksamaal on ju need poolaastaseminarid teemade kaupa vms? :)
Kertu, nii tore, et leidsid mu blogi ja veel ägedam, et sulle seda lugeda meeldib! :) Ma ise lugesin ka enne vahetusaastale minekut päris-päris mitmeid blogisid, enamus olid tundmatute omad.. :) Vinge, et mul sinusuguseid tundmatuid lugejaid ka on! :D Tule jällee!
kas sinu picasa pilte ka näha saab ?
ReplyDeleteikka saab, selleks oleks mul vaja su meiliaadressi :)
ReplyDeleteTervistt, sooviks Picasa linki:)
ReplyDeletejaneli_7@hotmail.com
Ole lahkeee, Janeli!! :)
ReplyDeleteBritsik, piiluks ka pilte: tarvot(ät)gmail.com
ReplyDeleteAhjaa, ole tubli, hoia lippu kõrgel.
Olen siiani su postitused kõik läbi lugenud.
Sinus saab kunagi kriitik, ajakirjanik, või midagi veel hullemat. Aga kindlasti üks parimaid. :)
Tarx
kertuklaos@gmail.com
ReplyDeleteHahahahahahahahaha, Tarvo! Peaks vist tänama sind selle huvitava tähelepaneku jagamise eest :D
ReplyDeleteSaatsin sulle piltide lingi ka.
Kertu, saatsin piltide lingi :)