kõik on uus oktoobrikuus

Ega see pole midagi nii lihtsat võtta see blogi ette ja hakata siis lõpuks kirjutama, kuidas mul läheb ja mida ma kõike teinud olen.. Viimane nädal oli lihtsalt nii teguderohke, et uuuuuuuu, jee!

Kõige alustuseks - sain kooli vahetatud teisipäeval, mul on nädalas täpselt kaheksa korda saksa keelt, neist kaks korda on ekstra välismaalastele mõeldud saksa keele tunnid ja kolm korda nooremate klassidega (üks on Laura klassiga :)).

Mu klass on nüüd 7bx, kokku vist 14 õpilast koos minuga. Tüdrukud on väga sõbralikud ja huvitatud minust (kõige tähtsam asi üldse!!!! pole naljakas) ja poisid on veel veits lasteaialapsed aga äkki läheb varsti üle. Ainuke asi, et Jenniga olen ühes klassis, koos me ei istu, aga natuke keeruline on. Ühesõnaga, olen uue klassiga päris rahul. Ja ma ei saa mainimata jätta, kui suur on erinevus mu eelmise kooli ehk HAKi ja uue kooli ehk Gymnasiumi õpilastel.. HAKi õpilased olid kinnised, vähesed tulid muga ise rääkima; Gymnasiumis on nii, et ükskõik kuhu lähed, mida teed, kogu aeg tuleb keegi ja tahab rääkida. Kõik on lihtsalt nii palju rõõmsamad, sõbralikumad jne. Ma isegi ei oska arvata, miks see nii on..

(nimesid ma parem veel ei ürita, aga see on enamus mu uuest klassist)

Neljapäeval käisime ma-ei-tea-mitme-klassiga Viinis, kokku oli 77 õpilast. Meie klass ja vanemad külastasime Viini (kunsti)Foorumit ja Albertina kunstimuuseumit. Ma pole elu sees huvitavamaid näituseid vaatamas käinud. Foorumis oli üleval Frida Kahlo näitus, loomulikult oli meil ka giid, aga ma ei saanud ta jutust väga palju aru (aga siiski, üpris palju), aga ma sain aru sellest, et ta oskas väga huvitavalt kõike serveerida, niiet keegi ei ajanud juttu, keegi ei läinud ära, keegi ei jõlkund ringi nagu teiste gruppidega. Tol päeval oli seal üldse väga palju rahvast. Igatahes, see oli väga-väga äge näitus. Pärast seda oli meil aega tund aega endale midagi söögikõlbulikku leida (loomulikult läksime McDonald'sisse, kuhu siis veel :D) ja siis läksime Albertina kunstimuuseumisse. Seal oli väljas Picasso näitus. See oli vist kõige inspireerivam näitus kus ma üldse kunagi käinud olin. Oleks tahtnud seal veel rohkem aega veeta, aga kuna me kella 18-ks tagasi Hornis pidime olema, siis ei saanud kõike üle lugeda ja vaadata. Ühesõnaga olen megaõnnelik, et sinna kaasa sain minna ja tore oli :)

Koju jõudes avastasin, et mulle on jälle pakk tulnud. Ainuke asi, et ma nagu ütlesin emmele, et kiiret ei ole ja nüüd ma ei saanudki oma mata vihikut, uut koolilehte ega päevikut -.- Noojah. Aga tänud kommide ja raamatute ja küpsiste ja leibade eeeest!! (seoses leivaga emme mul sulle nõuanne, küsi kunagi)

Reede oli üks uimane päev, õhtul lugesin raamatut ja magasin. Laupäeval ärkasin hilja, Laural oli sõbranna külas reedest ja siis tegin meile kõigile lõunasööki, ema oli tööl ja Elmarit polnud ka kodus. Päris mõnus oli üksi süüa teha.

Pärast lõunasööki läksid nad kohe oma käsipallimatchile ja ma olin terve päeva üksi kodus. Laulsin, tantsisin, mängisin klaverit nii kõvasti ja nii palju ja nii valesti kui tahtsin, lugesin raamatut ja vaatasin Gossip Girli. Tegelikult oli mul mõte minna tervisesporti tegema (ilm oli selleks vägagi sobiv), aga ma leidsin nii palju muid meeldivaid tegevusi, et jäi ära :D

Aga sellest laupäeva õhtust sai mu siinoleku kõige ägedamaid õhtuid. Algul oli meil plaan Jenniga minna linnapeale, aga kuna tal seljaga mingid jamad ja see endast just eile märku andis, jäi ära. Niisiis otsisin uued seltsilised ja läksin Steffi, Lucia ja Annaga välja. Algul olime Steffi juures kodus, ja ühel hetkel jalutasime linna kuumimasse pubisse Flo. Leidsin sealt ka Elmari, kes pidi olema hoopis Oktoberfestil kuskil teises linnas, aga .. ei olnud.

Ma ei tea kas ma olen seda juba varem kirjutanud, aga kui Eestis on noortele pidu ikka ju see, kui saab tantsida, siis siin on peamine, et saaks rääkida. Rääkisime pikad jutud maha, tegime palju nalja ja ülitore oli. Kahjuks tellisid Elmar ja ta sõbrad juba 1-2 vahel takso, niiet lahkusin meeldivast seltskonnast varakult. Aga parim õhtu oli see kindlasti :)

Rodingersdorfi jõudes ei läinud me koju vaid mingi Elmari sõbra juurde, kellel oli sünnipäev.. Ta oli kingiks saanud lihtsalt maailma parimad muffinid, megamagusad, aga see mitte ei olnud pehme sai vaid krõbises hamba all ja mm kui hea. Tal oli veel ka bass- ja elektrikitarr ja kell, mis oli peegelpildis :D Ma algul mõtlesin ikka natuke aega, kas ma tõesti nii purjus olen, et kella nii valesti näen :D Igatahes, mingi hetk läksime koju ja siis olin juba magama heitnud, kui telefon heliseb. Olin täitsa segaduses, et kes nüüd helistab :D Vaatan, ema :D Meil oli algul kokkulepe, et ta tuleb mulle Horni järele. Ma lootsin, et ta kuulis, kui me koju jõudsime, sest tavaliselt ta teab minutipealt, millal Elmar peolt koju tuli. Igatahes jah, ta oli väga üllatunud ja me rääkisime telefoni teel sellest, kus ma olen ja kuidas ma koju tulin :D Väga põnev.

Magasin ennast välja, sõime lõunat ja siis sõitsime Retzi, et teha väike jalutuskäik sealsete küngaste vahel. Mõnus oli. Retz asub Tšehhi piiri ääres, niiet võis Tšehhit ennast ka näha :)

Järgmisel nädalavahetusel olen YFU üritusel kuskil mäe otsas (aeg läheb nii kiiresti!!) ja ei tea millal jälle kirjutan.

Olge musid, kallid, paid!!

:) tschüsss

Viini kõige kuulsam hotell, Sacheri hotell, kus saab maitsta ka originaalset Sacheri torti ;)

Bollywood saabub Viini, Albertina muuseumi ees..

PS! Lisasin Picasasse ka juurde pilte ;)