oachkatzlschwoaf

Pealkiri on tegelikult orava saba austriapärases saksa keeles, huvitav, et ma seda varem siia kirjutanud pole. Austerlased tavaliselt annavad välismaalastele selle sõna esimesena hääldada :D [oahkatzlšvoaf] Edu!

Aga tundub, et hakkangi nüüd vaid korra nädalas kirjutama, sest mul ei ole midagi nii palju kirjutada ja aega ja viitsimist hakkab ka väheks jääma..

Eelmisel teisipäeval oli pärast kooli kohutavalt ilus ja soe ilm ja seetõttu kasutas ema juhust ja jättis välisukse pärani lahti, et terves majas õhk liikuda saaks. Mulle see mõte sobis, aga.. ainult enne seda, kui õhtu kätte jõudis ja ma avastasin, et terve mu tuba on täis sääski (uks oli selleks ajaks juba mitu-mitu tundi kinni olnud ja minu toa aknad olid ka kinni)!!! Ma tapsin neid mitu tundi, veel järgmisel ja ülejärgmiselgi päeval. Veel eilegi tapsin ühe.

Kolmapäeva hommikul jäime Lauraga esimest korda bussist maha.. Tegelt, nagu hiljem selgus, tuli buss hoopis mingi 5 minutit varem.. Õnneks ema sai meid kooli viia, niiet jõudsime samal ajal kui bussiga :)

Sel kolmapäeval oli ainult 5 (!!!!!) tundi, niiet meeleolu oli megahea. Kehalises kasvatuses tegime Cooperi testi ja ma olen nii uhke enda üle, et ma kõik need 12 minutit tõesti jooksin ja 6 ja pool ringi ära jooksin, ma ütleks, et ma hakkan arenema vmssss :D Aga tundub, et jooksmine meeldib mulle ainult staadioni peal. Põhjus arvatavasti sellepärast, et ei pea nii palju ette vaatama, kuhu astud, kuidas astud, ei ole mingeid üles- ega allamägesid jne.. Võib-olla hakkaks regulaarselt mööda staadionit neid ringe jooksma, päris huuuviiitaaav oleks. Iga õhtu Brita jookseb!

Ja kuna Jennil oli kaks vaba tundi, siis ta tuli muga kaasa ja läksime pärast minu tundide lõppu linna peale, tegin üllatuse ja panin posti ühe kirja. Tegin emmele täna hommikul nalja ka, sest ma olin suhteliselt 99% kindel, et see täna kohale jõuab. Küsisin talt hommikul, mida lehes kirjutab, ja enne ma blogi ka ei postita kui ta postkasti juures ära pole käinud :D Mul oli igatahes hea tuju pärast seda :D

Kusjuures kirja saatmine oli uskumatult odav. Poleks elu sees seda arvanud. Tavakiri, mis Eesti-siseselt oli viimati 5.50 EEK, siis siit Eestisse on ainult 65 Euro senti, mis teeb umbes.. 10 krooni??!! Minu meelest haledalt vähe. Ema käest küsisin eelmisel õhtul ka, et kas ta oskab öelda, ta pakkus, et 1-2 Eurot.. Keegi ikka ei tea, kui odav mõni asi olla võib :D vähemalt minu ootusi ületas päris korralikult!

Pärast seda läksin bussiga koju. Seekord oli tõesti söögiks midagi uut, mida ma kunagi (vist) maitsnud polnud. Aga päris hea oli - juurviljastruudel, juustuga, mm. Kui tavaliselt juurvilja asjad on sellised.. magedad ja vesised ja maitsetud, siis see oli lihtsalt megahea. Juurde murulaugu-hapukoore kaste ja mm. Õde loomulikult ei söönud, sest väikestele ju juurviljad ei meeldi :D

Õhtul ajasime Kiraga Viini-mineku asju ja nüüdseks on kõik asjad paigas - rongiajad, kohtumispaik ja kellaajad.. niiet SUPER! Sel laupäeval mineeeek! Kohtume ainult Kiraga (ma unustasin eelmises postituses kirjutada, et ta Soomest on :)) ja teeme väikse šopingutuuri, natukene sightseeingut ja läheme mõlemad oma teed koju tagasi. Kuna ta Grazi lähedalt tuleb, siis ta tuleb Viini täpselt 2 korda kauem kui ma ehk siis 2 tundi ja peale! Ma sõidan Viini ainult 1 tund ja 10 minutit :)

Neljapäevast ei mäleta ma hetkel midagi, reedel oleks olnud võimalus minna Eggenburgi Summer End Partyle (sest sügis algas ametlikult vist eelmisel nädalal?), aga minu peakene valutas, uni oli kohutav ja kui ma isegi oleks ennast sinna kohale vedanud, poleks ma sealt kuidagi tagasi saanud. Niiet sada häda, läksin magama. Tegelikult vaatasin enne seda veel "Harry Potterit" telekast, saksa keeles. Päris huvitav. Selline tunne nagu Daniel Radcliffe oskabki saksa keelt rääkida. Osade näitlejatega nad panevad väga hästi täppi, hääled on lihtsalt mõneti päris sarnased filminäitleja enda omaga.

Kuna ma teadsin, et laupäeval on ema tööl ja ma ei saa mitte kuidagi Horni minna, siis ütlesin kahele klassiõele ära, et ma nendega hiphopi workshopile ei tule.

Niisiis alustasin ma oma laupäeva hommikut varakult lugemisega ja niisamaolemisega, tegime Lauraga pitsat jne. Ühel hetkel aga, kui ma olin juba kohutavalt kurb, et mul midagi teha ei ole, helistas ema ja ütles, et ta tuleb 15 minuti pärast korraks koju, kas ma tahan temaga Horni kaasa sõita. MA OLIN NII ÕNNELIK, sest mul lihtsalt ei olnud mittttttte midagi kodus teha. Oleksin muidu tahtnud minna välja tervisesporti tegema, aga vihma sadas -.-

Niisiis hakkasin kähku inimesi läbi helistama, algul ei võtnud keegi peale Katharina vastu ja ta ei olnud ka kodus sel ajal.

Lõpuks sain kätte Drenita, kellega meil alguses isegi väike plaan oli, et võiks minna linna peale laupeäval, ja saingi temaga kokku. Mida me tegime? Kõndisime poest poodi, ostsime siit-sealt midagi, soojemaid jalanõusid ma ikka ei saanud (mõtlesin, et äkki leian ikkagi midagi paremat.. muideks kui tihti te Eestis korralikud jalanõud saade 20 euro (max 25) ehk u 300 krooni eest?). Kõndisime niisama ringi ja nagu tavaliselt neil seal kombeks on, lõpetasime kohtumise McDonaldsis. Kuigi see oli mu teine käik mäkki siin, sõin laupäeval seal oma esimese burgeri :D Päris hea oli, kanaburger, ja mitte ainult see filee ei olnud seal vahel, VAID magus-vürtsine tomatikaste ka, mis tegi asja lihtsalt superheaks. Igatahes, hamburgerid mulle maitsevad ja vaevalt see lähiajal muutub.. Aga liiga tihti ma neid ei taha (nagu Sofi iga päev seda külastada sooviks, ma kujutan ette :D:D).

Ei mäleta mis ma õhtul tegin, aga ühel hetkel küsis ema mu käest, kas lähen ka nendega pühapäeval kirikusse. Mu esimene küsimus talle vastu oli, et kui kaua kestab (:D) Ta oli veidike üllatunud mu küsimuse peale, aga vastas siis, et 40-50 minutit, niiet minu kardetud 2 tundi oli liig :D Niiet mõtlesin, et võiks ju ühe korra ära käia. Seekord tulid isegi kutsed postkasti mõned päevad varem, ma ei saanud aru, mis selle tseremoonia nimetus täpsemalt oli, igatahes seotud 'tänamisega'. Tseremoonia oli samasugune nagu eelmisedki, kus ma käind olin, paras võimlemine. Vähemalt on kirik see, mis veidikene inimesi distsiplineerib..

Pärast tseremooniat pakuti kõrvalhoones õunamahla ja veini ja leiba. Ema ütles, et me kauaks ei jää, aga ma võin koju ära minna, kui ma tahan. Mõtlesin, et kui me kauaks ei jää, siis pole hullu, sest mul pole vaja väga palju kiriku teemadel inimestega rääkida. Aga noh olime seal küll lühikest aega, aga selle aja sees jõudis preester mind kõrvale tõmmata ja muga juttu puhuda. Preester ise on Poolast, tema esimene küsimus oli, kas ma vene keelt ka räägin. Ei räägi. Ta muidugi oli üllatunud, et tulen Eestist, aga vene keelt ei räägi. Ta rääkis väga raske aktsendiga saksa keelt, aga ma sain peaaegu kõigest aru, mida ta rääkis. Päris mult igasuguseid asju, kaasa arvatud seda, mis mu religioon on. Otsustasin, et ei ole talle vist hea mõte hakata ütlema, et ich keine religionische Bekenntnis habe ja seetõttu ütlesin talle, et olen kristlane. Selle peale jäi ta korraks mõtlema, rääkis midagi ühe naisega seal kõrval ja siis küsis, kas me iga aasta Rooma ka reisime :D Ma sattusin segadusse ja ütlesin talle lihtsalt ei :D Ma ei tea midagi kristlaste Rooma reisimisest?! :D

Igatahes rohkem ma sinna kirikusse väga ei kipu. Pere ka arvatavasti ei lähe rohkem enne kui alles jõuludel. Vend näiteks ei tulnudki kirikusse eile, ta ütles, et see on tema jaoks liiga vara :D Tema ja isa käivad kirikus korra aastas. Laura töötab kirikus, mis on minu jaoks kohutav üllatus. 12-aastane laps ja töötab kirikus!!! Tema ja veel 4-5 12-14-aastast jalutasid, preestri ees, kirikusse sisse ja tegid seal igasuguseid pühitsemisi tseremoonia ajal jne. Ma ei tea täpselt, kui palju või mida nad üldse selle eest saavad, aga see tundub kui üks kohutav laste mõtlemise mõjutamine kohe sünnist saati. Mulle see eriti ei meeldi. Kirikus oli ka täiesti väikeste lastega peresid. Kirik ise on muidu väga väike, umbes 5 või 6 istmerida oli mõlemal pool vahekäiku ja siis on ka rõdu koorile, orel ka.

Ühesõnaga, leib ja õunamahl maitsesid hästi, aga rohkem ma sinna väga ei kipu :D Issi juba jõudis öelda ka, et valetada pole ilus.

Aa, ja ma juba mõni aeg tagasi avastasin, et mul suhteliselt lähedal elab üks minuvanune tüdruk ja ta oli eile kirikus ka. Preester siis näitas mulle, et näe, siin on üks tüdruk, kellega sa võid sõbruneda. Tema emaga ta seal vahepeal rääkiski. Aga siis see ema ütles, et te ei käi ühes koolis. Ja umbes sellega oligi asi lõpetatud. Et kui me ühes koolis ei käi, siis ei kõlba see läbikäimine kuskile. Huvitav mõtlemine. Tüdruk ise ka väga huvitatud polnud, niiet ma ei tea nüüd, kas ma võiksin üritada temas enda vastu huvi äratada (keeruline lause) või pigem mitte. Vahel teda bussipeatuses ikka näen, siis võiks ju teeselda, et ma ei tea, millise bussi peale täna minema peab vms, saaks jutu peale :)

Aga pühapäeval veel koristasin oma tuba korralikult tolmuimeja ja -lapiga, lugesin raamatut.. Aa, laupäeval alustasin saksakeelse Pippi Langstrumpfiga ;).. ja sõime ära viimse kui Kirju koera tüki (jah, see sai alles eile otsa.. :D mitte kunagi pole see vist minu juuresolekul nii kaua eksisteerinud :o kaks nädalat!!).

Tegelikult reedel panin veel midagi kuskile teele, aga see las jääda saladuseks ;) Eks varsti ise avastavad..

Ja keegi siin tahtis mu tunniplaani, palun :)

Esmaspäev 1. bioloogia 2. matem3. inglise k4. IFO5. religioonehk vaba6. ajalugu7. -8. BW9. WINF

Teisipäev 1. RW 2. RW 3. saksa k 4. saksa k 5. prants k 6. matem 7. keh kasv 8. keh kasv

Kolmapäev 1. ajalugu 2. ajalugu 3. RW 4. IFO 5. BW 6. BW 7. võrk- 8. pall

Neljapäev 1. inglise k 2. religioon ehk vaba 3. BPQ 4. BPQ 5. prants k 6. bioloogia

Reede 1. prantsuse k 2. saksa k 3. keh kasv 4. WINF 5. IBC 6. IBC 7. laulu- 8. koor

(ärgeküsigemiksneederinevatvärvion, manäginniipaljuvaeva :D)

BW on birtswirtschaft ehk ma nimetaks seda businessi põhitõdede tutvustamise tunniks. IFO on vormistamisetund, tegeleme palju Wordiga, vormistame erinevaid reklaamlehti/ankeete jne. WINF on tund, kus me peaksime tegema MS Accessiga mingisuguseid tabeleid, aga me pole veel ühtki teind, see õpetaja on veidikene uimane. RW on rechnungswesen ehk raamatupidamine, saan selles tunnis aru ainult siis, kui me arvutiklassis oleme :D IBC on äge tund, selle raames me hakkame arvatavasti ka veits ringi reisima Austrias, mõnda firmad külastama jne. BPQ õpetaja on natuke imelik, lühend peaks tähendama business production quality vms, pole veel täpselt aru saanud, mida me seal siis ikkagi teeme/tegema hakkame. Vist sai kõik nüüd! :D

Aga täna on mul kool kella 4-ni ja selle aja sees on kaks vaba tundi, üks ajalugu (just nimelt, praegu on ajalugu :D) ja paar tundi veel, kus ma midagi aru ei saa. Kõigi jaoks vaba tunni ajal sööme hiina toitu (esimest korda elus tellisin kõigi vägakiidetud kevadrulli :D) ja siis on veel 2 tundi ja saab kojuuu!

Ilm on praegu väga ilus, ehk jõuaks täna isegi veidikene tervisesporti teha :) Tervisesport on mu uus lemmiksõna.

Niiet,

bis dann.. Tschüüss! ;)

ja pealkirja ma ei suuda täna välja mõelda

Tere-tere-tere!

Kirjutasin viimati nädal tagasi oma kohutavast pettumusest siinsetest käitumistest ja olemustest ja asjade käigust. Pärast seda sain teilt väga toredaid kommentaare, tänan! Eriti meeldisid mulle *it***i-teema, sain kaua naerda, ja poksikott ja mis seal veel oli. Tuju läks kohe paremaks! :)

Aga füüsilisest liigutamisest nii palju, et käisin neljapäeval esimest korda elus võrkpallitrennis. Ütleme nii, et sellega vormi ei saa ja rabeleda seal ka nii palju ei saa, et oma viha ja pettumuse ja kõik välja saaks valada. Üldse kuna ma nii koba olin siis treener kutsus mind enda juurde ja seletas nii, et kõik kuulasid, mulle mu vead ja parandas ja rääkis mida ma tegema pean :D Ühesõnaga, sain teada, et harjutamine teeb meistriks :D Aga mu see hirm palliga haiget saada eksisteerib endiselt, sellest ma lahti ei saagi vist.

Mul oli terve neljapäeva veits halb olla, nina kinni, paha olla jne.. Pärast trenni läks asi eriti hulluks. Pea lõhkus mis jube ja koju jõudes hakkas ninast verd jooksma. Mõtlesin, et jooksen verest tühjaks. Ühesõnaga võtsin peavalurohtu ja läksin magama. Magasin mingi tund või kaks, tõusin üles ja jooksin jälle verest tühjaks ja väga paha oli olla. Sõime õhtust ja läksin magama.

Reedel oli jälle selline jonnituju, paha olla, peavalu ja sada häda. Ma unustasin ära, et meil pidi mingisugune presentatsioon olema tundide ajal (algul ma sain üldse aru, et film) ja leppisin neljapäeva õhtul Jenniga kokku, et 6. tunni ajal reedel saame kokku ja jalutame vms, räägime oma Austria elud selgeks. Mul oli niigi jonnituju ja kui ma selle ka veel teada sain, olin ma täiesti endast väljas, oleks parema meelega lihtsalt kuskile nurka istunud ja magama jäänud.

See presentatsioon pidi saksa keele õpetaja (ma alati kirjutan kõigepealt 'eesti keele õpetaja'!!!) sõnul olema Siberi küüditamisest. Jajah, nii palju siis sellest. See oli lihtsalt ühe mehe ja tema reisikaaslase piltide näitamine, nad reisisid Moskvast Mongooliasse ja sealt Pekingisse. Pildid võisid ju toredad olla, aga see oli mõttetu. Saksa keele õpetaja palus meil enne sinnaminekut kirja panna, mida me sellelt ootame ja mida me sealt teada loodame saada jne, s*****i ei saanud teada ma ütlen. Niiet mu pettumus oli nüüd küll megapõhjendatud. Enamus pilte nägid ikkagi välja nagu emme India-reisi pildid, niiet midagi uut ma teada ei saanud.

Õhtul ma ravisin ennast, välja ei läinud, jõin teed, sõin valuvaigisteid, lugesin raamatut ja magasin.

Laupäeval ärkasin viimasena, lugesin Eesti Ekspressi kahe nädala tagust lehte ja isegi täitsa põnev oli. Siis tulid puud ja läksin appi laduma. Uskumatult soe oli õues, lühikeste varrukate väel, päikse käes, saime trenni teha. Pärast lõunasööki läksin mina magama, ärkasin kell 4. Kuna ma kedagi enne magamaminekut ei leidnud endale šopingukaaslaseks tol päeval, siis jäi see ka tegemata (poed suletakse laupäeviti kell 5!!) ja soojemad jalanõud soetamata. Aga vähemalt ma tean, milliseid ma tahan ja tean, kust otsida (see on mu meelest midagi uut).

Õhtuks kutsus Elmar mind kellegi sünnipäevale, kuhu ma siis läksin kella 9 ajal ja ta tutvustas mind oma sõpradele. Sünnipäev toimus mõned majad edasi, tegu oli garaažipeoga (mida ma sain teada alles siis, kui kohale jõudsin, ja olin õnnelik, et palju riideid selga olin toppinud) ja päris huvitav oli. Alguses oli tore, nägin isegi kõrvalkooli rahvast, kuigi nad ei olnud eriti suhtlusaldid, ja mul hakkas igav. Ja uskuge või mitte, aga mulle tuli uni peale jälle. Rääkisin mingi Elmari sõbraga seal vahepeal, ta oli päris tore, õpetas mulle saksa keelt ja kell pool 12 jõudsin koju ja läksin magama. Elmari sõber arvas, et keegi ei julge arvatavasti keelebarjääri tõttu muga väga suhelda.

Enivei, ma olin nii väsinud, et ma ei jäänud isegi magama mitte. Väga põnev, kas pole! Ühesõnaga hommikul kell 7 vaatasin kella, venitasin oma unelemise ikka 9-ni välja.

Muideks seal garaažipeol pakuti Glühweini ehk hõõgveini, mis oli tehtud valgest veinist!! Kuna ma pole megaammu glögi joonud, siis ma ei mäleta, mis moodi see tegelikult maitses, aga valgest veinist tehtud hõõgvein oli magus ja maitses päris hästi.

Pühapäeval passisin terve päeva tühja, selline uimane olek oli terve päeva. Mängisin numbrimängu, lugesin lehte ja sõin kommi. Ja kooki. Vähemalt oli endal hea olla pärast seda. Aga õhtul tuli elu sisse, mis oli lihtsalt kõige halvem aeg selleks. Ja otsustasin une tekitamiseks raamatut lugeda, aga just siis oli raamatus kõige õudsem koht (mingid kollid ja värgid :D) ja ma ei saanud magama jääda.

Eile oli meil 8 tundi ja pärast 8. tundi ei lähe bussi minu kodukohta -.- Niiet pidin poolteist tundi ootama, jalutasin mööda Horni Claudia ja Hansaga Hornis ringi ja siis sain Hizraga kokku ja läksime bussile. Kodus tegin inglise keele kodutööd, ühinesin Lauraga telekavaatamisel (vaatasime mingit Nickelodeoni kanalit, saksa keeles, mingid väikeste laste saated :D sain isegi päris palju aru), aga see ei olnud eriti põnev. Üldse telekast ei tule kunagi midagi põnevat, kui ma sinna ette istun. Ja ma pole ikka aru saanud, kust telekava saab korralikult vaadata.

Muideks õpikuid pole ma ikka kätte saanud, täna on klassijuhatajaga tund ka ehk matemaatika, niiet siis saan küsida, eks näis. Oleks nagu aeg juba, kolmas nädal koolis!

Reedel algavad kõrvalkoolikoori proovid, kuhu ma ka minna saan, niiet vupiduu! Ainuke halb asi on, et see (nagu ka tänane koolipäev ja nagu ka neljapäevane võrkpall) lõpeb kell 15.00, mis tähendab, et ma pean poolteist tundi bussi ootama, sest pärast 8. tundi lihtsalt ei lähe bussi!! :( Kui keegi sealt koorist kuskile mu kodu poole liigub, oleks supersupersuper.

Aga täna öösel sain ma nii hästi magada, et hommikul oli küll üle pika aja väga kurb üles tõusta, sest uni oli liiga magus. Arvatavasti oli uni hea, sest.. KUU täitus mul täna Austrias viibimisest. See on nii pikk aeg, aga tundub nagu ma alles eile oleks jõudnud. Nädalad lähevad kooli ajal megakiiresti, mis tähendab et varsti on aasta ka läbi juba.

Muideks keelega on nii, et see läheb iga päevaga paremaks. Sõnavara on veits selline keeruline veel, aga grammatika osa olen õppind, niiet vaikselt hakkab midagi tulema.. jepiduuu! Varsti võin juba "Harry Potteri" lahti teha ja lugema hakata, jessss! :D (kas Marta ka sellest juba huvitatud on? :D) Aa ja eile avastasin oma riiuli pealt selle raamatu, mis Annu ja Keku mulle kinkisid, niiet on vist aeg see ka millalgi lahti lüüa (pärast "Meister ja Margaritat" :D) ja lugema hakata, ennast veits arendama. Muideks nägin seda raamatut isegi siinses poes müügil, 'bestselleri' kleeps peal :D

Aga eile rääkisin Kiraga, kes on YFUga Austrias vahetusõpilane, JAAA ma olen nii õnnelik, sest me saame loodetavasti kokkuuuuuuu!! Ta elab must küll 3 tunni kaugusel lõunas, aga Viin on hea kohtumispaik, niiet loodetavasti juba järgmisel nädalavahetusel näeme, jeeeei! :) Ja võib-olla lööb keegi veel kampa :) Oi ma olen õnnelik praegu :D Ainus halb asi on, et kui ta sealt kaugelt lõunast tuleb ja mina siit põhjast, siis.. Me maabume erinevates rongijaamades, mis on eriti halb, sest Viini me ei tunne ja siis on veits halvasti.. :D Aga loodetavasti saab kuidagi asja ära ajada :)

Aa ja üks asi veel..

Nimelt, Eestis on ikka ilus ja range kasvatus, reeglid paigas.. Aga siin ei ole sellist asja nagu 'naissoost isikutel on eesõigus', lihtsalt, kes ees, see.. mees. :D

Aga praegu mulle ei meenu rohkem midagi..

Niiet tschüssss, baba, head aega! :)

kõik on nii vale!!!

Mõtlesin, et kuna mul siin ajalootunnis midagi teha pole, siis kirjutan teile, kuidas siin muidu asjad käivad.

Koolist nii palju, et õpetajad helinevad kohutavalt palju. Täna näiteks prantsuse keele õpetaja ei ilmunudki kohale. Esimene ja teine vahetund on 5 minutit pikk, kolmas 15 ja siis jälle 5 ja 5 ja siis vist polegi vahetundi ja siis jälle 5.. Ühesõnaga, päris lihtne meelde jätta, aga õpetajad ei jõua mittttee ühtegi tundi õigeaegselt. Ja ma algul mõtlesin et äkki see on ainult selles koolis niimoodi. Aga tuli välja, et ka kõrvalolevas gümnaasiumis on nii. Õpetajad hilinevad minimaalselt 5 minutit ja maksimaalselt.. ei jõuagi kohale. Tavaline on u 20-25 minutit hilineda. Vahetusema igatahes ütles, et tema meelest see pole normaalne. Aga ma mõtlesin, et äkki see ongi nagu.. normaalne, kõigi meelest. Aga ikka ei ole.

Muidu prantsuse keele tunnist nii palju, et eile oli esimene tund ja.. ma ei saand muffigi aru. Cuny võis ju prantslane olla, aga õpetada ta ei osanud muud kui kahe sõna keeramine ja numbrid. Ja niimoodi 4 aastat järjest. Kahjuks ma isegi ei oska enam neid sõnu keerata ja numbreid ma ka ei mäleta, niiet sellest oli vähe abi :D On veel kümmet aastat vaja!!

Matemaatikas üllatas mind eile, et õpime samasust/sarnasust vms.. Minu meelest õppisime me seda 8. või 9. klassis. Igatahes, mõtlesin, et sellega mul probleeme ei tule. Jõudsin koju ja üritasin siis kodutööd teha, mitte midagi ei saanud aru! Tekstülesanne, saksa keeles, tõlkisin kõik sõnad ära. Lihtsalt ei saand aru! Aga see selleks. Ma polnud ainuke. Kolmapäeval oli tund.. Võib-olla on asi minus, aga õpetaja seletas seda nii segaselt, ta ei teinud ühtki joonist ja ajas lihtsalt megasegadusse, oleks tahtnud küsimusi esitada!!! Isegi kui küsimuse oleksin välja suutnud mõelda, poleks ma vastusest aru saanud.

Inglise keele õpetaja on meil päris tore, aga ta arvab, et tal on klass täis lasteaialapsi (tuleb välja, et asi pole minus!). Üht täiesti labast kuulamisülesannet (mis kestis mingi 2-3 minutit, aga tundus nagu terve igavik), mille said kõik ühe korraga tehtud, pidime veel ühe korra kuulama, sest õpetaja arvas, et oleks lihtsalt tore. Mul on selline tunne vahepeal, et mul on ka parem inglise keel kui õpetajal. (btw, mult on küsitud, kas ma olen USAst? :o) Tunnis Isabella, kes eelmisel aastal Kanadas vahetusõpilane oli, ja mina teeme vahepeal nägusid veits, sest õpetaja lihtsalt hääldab nii kohutavalt osasid sõnu, ja ta räägib nii aeglaselt ja nii.. mökutades, et kohutav. Hilineb ka veel tundi! :D masendav.

Muidu mõtlesin, et miks nad siin tegelikult nii halvasti seda inglise keelt kõik oskavad. Aru nad võivad saada, aga nad ei oska hääldada. SEST telekas, internet, arvuti, kõik on saksa keeles. Ma julgen öelda, et ma olen telekat vaadates saanud palju targemaks inglise keele hääldamise osas jne, neil isegi pole seda võimalust. Häääviingggg saksakeelsele rahvale, ma ütlen. Inglise keel tundub neile nii keeruline.

Saksa keele õpetaja on meil päris tore isegi.. Ajalootunnis ma ei mõika midagi, õpetaja paneb sellist dialekti ja nii kiiresti, et oioioi, jääb ära see arusaamine :D

Religiooni tunnis otsustasin täna, et ma rohkem sinna ei lähe, sest täna läks asi korralikuks jumalaaustamiseks. Nad kirjutasid konspekti arvutisse (ma kirjutasin samal ajal Lauraga, kes USAs on ja kellel kell siis 10-11 õhtul oli, skype'is), tund algas tegelikult üldse sellega, et kõik tõusid püsti, keerasid ennast klassiukse poole, mille kohal on rist (iga klassiukse kohal on rist), olid natuke aega vait ja siis lõid risti ette. Enam ma sinna minna ei taha. Niisiis on mul teisipäeva hommikuti esimene tund vaba ja reedel saan loodetavasti üks tund varem koju. Kaunis! Mulle sobib!! Ma lootsin/arvasin, et see on lihtsalt tund, kus tutvustatakse uskusid (unistus vist), aga ikka mitte. Igal usul siin oma klass/tund jne, niiet jääb see nali siin ära.

Aga nüüd.. kehaline kasvatus!! Eestlased on paganama puhtad inimesed, pean selle ikka ära mainima. Ma mõtlesin kohe alguses Eva Londoni lugude peale, kuidas keegi ennast ei pese pärast trenni klubis või pärast kehalise kasvatuse tundi koolis. Ühesõnaga, siin on asi täpselt sama moodi. Eile hämmastas mind, et üle poole tüdrukutest läks tundi.. palja jalu!! Õue!! Palja jalu!!!!!

Staadion on muidu päris korralik, teine väljak on korvpalli ja käsi-/jalgpalli jaoks ja kolmas on rannavõrkpalli jaoks, aga seal vahepeal oli muruplats, mida oli värskelt niidetud nii, et äralõigatud muru oli lennutatud selle väljaku peale (kummist on see .. põrand :D). Igatahes, nad siis palja jalu jooksid seal ligase muru sees ja igal pool, aga.. jalgu nad pärast ei pesnud. Süda läks pahaks.

Ja täna oli meil teine kord kehalist ja täna avastasid osad, et koolis on uhiuued dušid ja siis tegid sellist nägu, et miks meil neid vaja on, mõttetu, mis point, appi, mille jaoks!

Ma kasutasin selle uue võluva duširuumi võimalusi ja seal olid isegi kraanID lihtsalt jalgadepesuks koos astmega.. Neid oli mingi 5-6 tükki. Aga mitte keegi ei kasutanud ei dušši, neid kraane.. Mõni üksik käis ja pesi oma nägu. Ma ei tea, mulle selline asi üldse ei istu ja higise naha peale ma deodoranti ka määrima ei hakka. Ühesõnaga, talitan oma endisi pesemisharjumusi edasi, ainult, et ainus viga on liiga lühike vahetund. Aga kuna õpetajad niikuinii hilinevad, siis pole hullu. Btw, seal on isegi FÖÖN!!! Seep on ka veel puudu, siis oleks täitsa pesemisparadiis. Enivei, osad poisid igatahes käisid pesemas, niiet mõni on ikka normaalne ka.

Ikka veel on, et iga päev on mõni tund, mida meil enne olnud pole. Niiet mingit tõsist õppimist pole veel ette tulnud. Eile esimest korda tõesti õppisin midagi, sest anti õppida. Kodutöödega ollakse siin vist üldse veidi kitsid. Ainult siis on mingi korralikult midagigi õppida, kui tõsisem test tulemas. Muideks väiksemaid teste/tunnikontrolle/kontrolltöid vms nimetavad nad MÜPSideks :D See on lühend mingist pikast sõnast, mida ma ei tunne, aga naljakas.

Täna õpetasin eesti keelt siin osadele klassiõdedele ja juba laupäeval sai 'õlu' ja 'viin' (viin on siiski eesti rahvusalkohol vms :D) selgeks õpetatud, õ- ja ä-tähega on neil kohutavaid probleeme. Nad ütlevad ö ja e :D Ja kuna nad ütlevad 'v' kohta 'fa', siis minu nimi on Fibo või siis w-ga ja Wibo, mida nad hääldavad Viiboks, naljakas :D

Muide ma pole ikka veel oma õpikuid saanud. See eriti ei meeldi mulle, sest kui mul õpikud oleksid, oleks mul kodus rohkem tegemist ja mitte nii palju niisama-passimist. Saaksin järgneva tunni materjali juures sõnu tõlkida jne, veits tööd teha. Siis mul oleks võimalus tunnis ka midagi aru saada! Mul ei ole veel päevikut ka, sest käisin seda poes otsimas ja siin on lihtsalt masendavad päevikud. Kõik on mingi miljon lehekülge, reklaame ja pilte täis, ja ühtegi tavalist ei ole. Tahan tavalist! On liiga pisikesi ja megasuuri ja selliseid, kus ühe päeva jaoks on terve lehekülg, aga need on kõik nii rasked ja maksavad nii miljoneid eurosid, et ma ei taha sellist endale. Vajan päevikut. Saatke mulle :D

Eile, teisipäeval, oli meil 6. tund vaba (see on alati vaba, kui tunde on 6 või rohkem) ja siis meil oli pärast seda vaba tundi üks tund. Mõttetu passimine, sest mitte midagi pole teha selle tunni ajal.

Täna ajavad mind kõik asjad nii närvi kogu aeg, tahaks vastu hakata kogu aeg, oma arvamust avaldada. Näiteks, miks peavad meil päise päeva ajal, kui päikest ei paista, kardinad ees olema?!!!!! Ma näiteks ei näinud tahvlilt lugeda, sest nii pime oli, aga tundus, et ma olin lihtsalt AINUKE. Teiseks, kehalise jaoks riideid vahetama mindi alles pärast kellahelinat. Tegin seda kuuldes nägusid ja üldse sooviks ma oma arvamust vahepeal liiga palju võib-olla avaldada, aga kui keel selge, siis ma hakkan seda tegema. Kuidagi peab oma rahulolematust maandama ja mulle meeldib seda vastuhakkamisega teha, MIS TEHA! Kodus seda vast siiski ei tee, seal on kõik normaalne. Vähemalt seni.

Eile pärast viimast tundi pidin üksinda minema Hauptplatzile ehk siis Horni peaväljakule, kus on kirik ja mingid tähtsad asjad (nagu pubid ja palju toidupoode :D), et sealt bussi peale minna. Igatahes seda bussi ei tulnud, ootasin pool tundi. Siis kutsusin vahetusema järele, hea, et ta kodus oli.

Koju jõudes olin ma lihtsalt surnud. Ma olesklesin niisama, oleksin tahtnud midagi asjalikku teha, aga ma lihtsalt lamasin voodis.. Vahepeal lugesin "Meister ja Margaritat" (mis on päris hea ja naljakas raamatu mu meelest :D) ja pooleldi magasin. Üritasin ennast ikka õhtusöögini välja ärkvel hoida, ja pool 9 läksin magama. Megahea uni oli, ainult, et väheks jäi -.- 9 tundi võiks nagu juba midagi olla, aga vist siis mitte. Niiet täna on mul nohu ja kurk veits valutab, aga no, elan üle. Olen allergiarohtu ka võtnud õhtuti, et nina kinni ei läheks, ja midagi vast mõjub ikka ka.

Ühesõnaga, vajan mingit võimalust ennast välja elada, sest mu sees on nii palju trotsi. Hommik algas ka tegelikult sellega koolis, et tegin arvuti lahti ja esimene asi mis meilides näkku jookseb, on meil Laagri Koolist mingide beebikoolide kohta. Saadaks äkki siis juba surnute kirstude reklaame vms ka! Areneme, areneme! VOT SELLINE TUJU TULI, et saadaks neile mõnusalt pika ja möliseva meili vastu, isegi kirjutasin valmis, aga ära ei saatnud. Vähemalt võin nüüd öelda, et olen oma pahameele kuidagi kuskile sinna välja elanud, mustanditesse. Vaja nüüd see kõik ülejäänud ka endast välja valada. Vahel tuleb selline tuju peale, et kohe möliseks ja möliseks ja ainult halastamatult möliseks kellegagi (Eestis oli selleks eelmisel aastal vist Ruben.. Ühesõnaga, kes iganes ette jääb.. hoidke alt).

Keelega on nii, et edeneb vaikselt, räägin juba pooleldi saksa keeles, saan päris palju aru (kui ei räägita halastamatut dialekti nagu seda ajalooõpetaja teeb), iseasi kas ma jälgida suudan.

Olgu, aitab.

Täna on tunnid kella 16.45-ni (10 tundi), vaba tunni ajaks tellisime hiina toitu (see on tavaline; vahel pitsa, vahel hiinakas), niiet saab süüa ka veits.

ILUSAT PÄEVA TEILE ja palun andke märku kõikvõimalikest võimalustest ennast kuidagi välja elada, mulle ei meeldi igast pahna enda sisse koguda, ma pole prügikast. :)

kolm nädalat juba täis, midaaa

Ma pole terve nädal midagi kirjutanud. Õigemini olen mingeid lollakaid märkmeid teinud, aga nendest ma ei taha rääkida :D

See esimene koolinädal läks lihtsalt.. eriti kiiresti. Nii hea oli jälle inimeste keskel olla, mis siis et ma neid ei tunne ja keegi mind ei mõista ja mind imelikult vaadatakse :D Naudin tähelepanu, jaah!

Ütleme nii, et tunniplaan oli sellel esimesel nädalal väga hea. Ma juba jõudsin hõisata, et ohoo, nii lühikesed päevad kogu aeg. Aga tegelikult pole midagi nii lühikest, kolmapäevaks lubatakse siin kümme tundi! (üks on vahepeal vaba tund, aga see ei loe, kella 5-ni koolis olla on ikka tore! :D)

Teisipäeval või kolmapäeval olin pärast kooli üksi kodus, Laura oli trennis ja ema tööl. Ja siis helistas mulle tugiisik (esimene kontakt temaga!) ja ütles et tuleb 45 minuti pärast külla. Ta tuli koos oma tütre Alexiga, kes eelmisel õppeaastal USAs võp oli ja rääkisime juttu, ta küsis mu käest pere ja kooli kohta jne, kuidas on. Kõik on hästi, niiet midagi polnud talle kurta. Õnneks!

Mingi päev jõudis ka pakk Eestist kohale, hurrraaaaa! Õnneks toodi see koju ära, ei pidanud postkontorisse minema. Jõudsin koju ja mind tabas selline õnnetunne, ma rebisin kohe kasti katki, kõik kommid-asjad välja, leivad (!!!!!!!!!!! mis on isegi leibade moodi :D), kirju koera tegemiseks vajalikud asjad, kass arturi jaoks vajalikud asjad ja talveriided ja sussidd!! Ja mõned asjad veel. Oi kui õnnelik ma olin. Terve päev oli veidike selline nukker tunne, et tahaks kohe nutta kui hea leib ja kui hea kalevi komm (jeps, need otsas juba). Maitses häää!

Reedel pärast kooli polnud mul midagi teha ja tegingi Kirju koera valmis ja seda hakkame täna sööma, vupiduuuu, ma juba ootan. Laura ka oli juba ema käest küsinud, et millal seda saab (ta aitas teha ja sai maitsta, loomulikult maitses, eksole!!), niiet täna on see õnnelik päev.

Pärast seda avastasin endal moblas SMS-i Jennilt ehk sellelt Soomest pärit võpilt, kes kirjutas, et alates esmaspäevast on tema teises koolis, tema 'tugiisik' vms oli talle kõik ära korraldanud. Ühesõnaga, miks me üldse kooli vahetamise peale mõtlema hakkasime, oli, et meil ei olnud tunnis mitte midagi teha. Ainsad tunnid, kus me midagi kaasa saime teha, olid inglise keel, matemaatika ja saksa keel. Ja neid on lihtsalt üliharva. Matemaatikat on neil näiteks ainult kaks korda nädalas (meil eestis 5) ja selle asemel on neil raamatupidamine, aga seal me ei saa kaasa teha, sest me ei mõista tekstülesannete sisu ja see sõnavara on üldse nii kuradima keeruline, et midagi ei saa teha. Peale selle on meil veel bisnesi tund, aga seal ei saa ka midagi teha, sest teistel on oma 'firmad' ja siis nad 'ehitavad neid üles'. Ja me ei saa kätte külge panna, aru ka midagi ei saa, niiet mõttetu :D

Seega otsustasime, et uurime kooli vahetamise kohta, aga Jennil käis see eriti kiiresti. Seega homme, esmaspäeval, lähme vahetusemaga koos mõlemasse kooli rääkima ja küsima. Samas homme on mingi Wandertag vms, mis tähendab jalutuspäeva :D Ma hästi ei saanud selle poindile pihta, aga põhimõtteliselt minnakse vist lihtsalt jalutama.. Horni. ? Igal aastal.. ?? Huvitav. Loodame, et direktsioon kooli jääb.

Tahtsin pärast kooli uinaku teha, aga ma ei saanud, sest mu mõtted olid nii kinni selle juures, et kas ma tahan ka kindlalt vahetada või ei. Ja siis ma ei saanudki magada, aga ma lihtsalt puhkasin mingi 2 tundi, lugesin ajakirja, sõime kõik õhtust ja siis kell 21 tuli mulle järele Alex, tugiisiku tütar, kes mind tookord välja kutsus, kui meil külas käisid. Ja siis läksimegi Horni suurematesse pubidesse elu vaatama. Tegelikult enne seda läksime tema kooli (esmaspäevast loodetavasti ka minu kooli), kus toimus 'Welcome-party', mis on igal aastal. Erinevalt Eestist (seaduse pärast muidugi) müüdi sellel koolipeol veini, õlut. Samuti oli kooki, sööki, kõike. Bänd oli ka (kooli vilistlased/õpetajad) ja pidu laialt. Aga veits igav oli siiski. Alex näitas mulle kooli ka, ilus kool on igatahes! Pärast seda siis Horni popimatesse pubidesse, kus ma ka kolme klassikaaslast kohtasin (väike koht siiski). Koju jõudsin umbes 2-3 ajal. Magasin kella 12-ni. Laupäeval olime vennaga kahekesi kodus, mõlemad magasime kaua ja tegime koos lõunasööki (kumbki ei teadnud täpselt, mida teha tuleb, kuigi ema reedel seletas :D) ja siis ma hakkasin tegema oma online saksa keele kursust, panin oma toa ukse kinni ja ma tegin seda umbes 45 minutit ma pakun. Ja kui ma lõpetasin, siis venda polnud enam kodus. Lihtsalt oli ära läinud vahepeal :D Ok.

Õhtul kella 5-6 ajal võtsid mind peale klassiõde Katharina ja ta ema. Järgmises linnas toimus keskaja festival Mittelaltfest (loodan, et õigesti). Ma pean ütlema, et austerlased on väga ausad inimesed. Sissepääsutasu oli alates 18-aastaselt 5 euri ja ma mõtsin, et see üks aasta siia-sinna pole midagi (ennegi nii tehtud, uopsss), aga Katharina ütles kohe, et sa oled 18, eks? Okeiokei, teeme siis nii :D Ühesõnaga, aus rahvas, ei varasta. Olime seal kella 12-ni, avastasime inimesi ja sööke ja ehteid ja riideid ja istusime ja oli tore. Üks klassiõde oli veel, Claudia, niiet tore oli!

Räägiks siis juba natuke ka austerlaste joomiskultuurist. Ei, viina nad ei joo (kui siis väga harva). Õlu ja vein on põhilised ja neid ikka lürbivad nii, et oi-oi-oi. Kui eesti mees joob terve päeva, siis ta joob viina ja ta on õhtuks surnud. Kui austria mees joob terve päeva, siis ta joob veini ja õlut, aga õhtul on elus. Selleks, et midagi pähe ka üldse hakkaks, peab terve vaadi õlut/veini sisse kallama ja siis tunned ennast nagu õhupall. Õudne. Õlu on neil ka enamasti Radler ehk limonaadiga pooleks. Lihtsalt sellepärast, et maitsvam oleks, kraade ka vähem.

Alates 16. eluaastast on siin lubatud lahja alkohol ehk õlu ja vein ja 18. eluaastast kange alkohol. Ma mõtlesin, et äkki nad sellepärast ei joogi kanget alkoholi eriti, et nad on enne 18-aastaseks saamist juba lahjaga ära harjunud..

Igatahes kell 12 korjas meid Katharina ema peale ja nad tõid mind koju. Tore õhtu oli!

Täna oli nii magus uni, ärkasin umbes pool 11 (viisakuse pärast), sõin hommikusööki, õppisin saksa keelt, aitasin emal lõunasööki teha ja pärast seda lugesin "Meister ja Margaritat" (eestikeelne ikka!). Siis tuli emal mõte, et läheks teeks ühe jalutamisringi. Tegime 7-kilomeetrise jalutuskäigu ja pärast seda sõime Kirjut koera (maailmaparimkirjukoer). Õele ja vennale maitses eritiii, aga emale vist üldse väga palju magusat ei meeldi süüa. Enivei sõime päris palju ja sama palju on veel alles ka, niiet NÄMMNÄMMNÄMMMMMM :D

Aga eilse päevaga sai mul siinolekust kolm nädalat täis.. Ei taha üldse uskuda! See aega on lihtsalt megakiiresti läinud, eriti viimane nädal (sest mul oli palju tegevust), ma loodan et ma oma aastat niimoodi veel maha ei maga!!

TSCHÜÜSS!

Mittelaltfestil oli tuleshow kaa!

.. ja igasugused muud show'd nagu ülemiselt pildilt näha võib.

Panin pilte ka Picasasse juurde!

kool

Wiener Schnitzel ehk Viini šnitsel!! mitte viineri :D (kui esimesel päevas Viinis olime, siis ma arvasin et ühe maja seina peal oli Viineri ajaleht. NALJAKAS eksole :D)

Tsau!

Esmaspäeval ehk eile oli siis esimene koolipäev.. Poleks sellist asja isegi ette osanud kujutada, et võib Austrias näha. Austria ju ikkagi nii lähedal Eestile, kindlasti kõik on nii sarnane Eesti kultuurile ja kõik on ju nii samasugune!! Jaa, mõelge uuesti, ega ikka ei ole küll :D

Aktus või tseremoonia algas kell 8.00, kell 7.45 pidi kohal olema ja ma jõudsin 7.30. Sain ka juba esimesed tutvused sellel varajasel hommikutunnil. Läksime siis aula-moodi-ruumi, kus oli laud, sellel küünal, Jeesuse rist ja laua kõrval kõnepidamispult. Sellest paremal oli nii 20-30 noorega koor (üsna jube oli kuulata ausalt öeldes).

Mind üllatas, et selles koolis puudub distsipliin.. Muusikatunnis on juba väiksest peale õpetatud, et muusika algab VAIKUSEST! Tundus, et siin pole seda keegi kunagi kuulnud. Kui klaver mängima hakkas, ei muutunud saalis mitte midagi. Keegi ei tasandanud häält, keegi ei jäänud vait. Kõik, kes rääkisid, rääkisid edasi. Eestis seda ei juhtu. Vähemalt mitte Tallinna 32. Keskkoolis.

Järgnes tseremoonia, mida õpilased kutsusid "umbes-nagu-missa". Tseremoonia nägi tegelikult samasugune välja nagu pühapäevasel külapeol, ainult et oli natuke lühem ja võimlemist väga palju ei olnud. See lõppes kuskil kell 9 ja siis läksime klassi, kus toimus klassijuhatajatund.

Tunnid on tavaliselt 50 minutit pikad, esimene ja teine vahetund 5 minutit, kolmas 15 ja siis vist jälle 5 ja 5 jne.. Ainult, et õpetajatel on kombeks hilineda tundi, kohe kõvasti :D

Klassijuhataja on meil päris tore naine (nimesid ma parem ei üritagi nimetama hakata), sain kooli registreerumiseks ankeedi kodus täitmiseks.. Ahjaa, juba unustasin, et mu klassis on veel üks vahetusõpilane, Soomest. Millegi pärast organiseeriti meid kõrvuti istuma, mis on lihtsalt ülihalb, sest ta ei oska sõnagi saksa keelt põhimõtteliselt ja seega ma ei saa oma keeleoskusi demonstreerida ega praktiseerida eriti. Aga muidu ta on täitsa tore. (muideks ma ei mäleta soome keeles mitte ühtegi sõna rohkem peale 'anteeksi' ja 'mutta')

Kui klassijuhatajatund läbi sai, siis oli meil veel kaks tundi. Ma ei saanud hästi aru, mis nende tundide point oli, aga pmst üks tund oli siis business (uujee) ja teine ajalugu, mille õpetaja (mees muideks) on isegi Tallinnas käinud, wow. Viimane rääkis klassi ees pika jutu maha, kõik kuulasid huviga (sest ta tõesti oskas hästi ennast kuulama panna), aga ma ei saanud midagi aru ja otsustasin numbrimängu mängida. Jepiduuu!

Businessi õpetaja (naine) aga oli nii tore ja lahke, et rääkis meiega inglise keeles ja seletas kõik asjad lahti jne jne, ütles, et kui mingi probleem on, et tema juurde siis minna. Jeee!

Tunnid lõppesid kell 11.30 ja siis läksin otse bussipeatusesse (neid on kokku kuus ja ma käisin kõik läbi, viimane oli minu oma!), kust leidsin Laura ja kohe-kohe tuli ka buss ja saime koju.

Sõime minu siinoleku jooksul esimese õunastruudli vanillikastmega (mmmm) ja headhead suvikõrvitsa püreesuppi, mida nad söövad küpsetatud ubadega vist vms.. Igatahes hea.

Õhtut sisustasin mingite mõttetustega..

Täna hommikul tegin endale võileivad kaasa, sest siin ei anta vist mitte üheski koolis sooja lõunasööki. Viis tundi oli.. business, kaks saksa keelt, bioloogia, religioon. Jah, mu elu esimene religioonitund, kus ma ei saanud mitte põrmugi targemaks, sest see oli alles sissejuhatus. Põhimõtteliselt on koolis nii, et kui ma olen mitteusklik, siis ma ei pea seal tunnis käima (osad isegi läksid minema, niiet ma ei teagi kuidas sellega siin siis laiemalt on), aga võin. Otsustasin, et täna lähen, vaatab, mis toimub. Aga midagi ei toimunud, niiet lähen ikka homme ka.

Muidu päevas on ikka väga vähe tunde. Kui Eestis on meie jaoks surm 8 tundi, siis siin nad juba ohkavad, kui on 6 tundi! See on minu jaoks väga harjumatu! 6 tundi on nagu.. tundub nagu oleks endal isegi elu! Võimalus pärast kooli veel midagi ette võtta, kuskile minna jne. Ilmselt selle pärast, et neil on päevas nii vähe tunde, on neil ka kool poole suveni (lõppeb alles juuli alguses).

Seni on koolis päris huvitav olnud (2 päeva kõigest), meesõpetajaid on palju, nad on üldiselt siiski vanemad inimesed. Aga mind paneb eriti imestama see, kui hästi kõik õpetajad oskavad inglise keelt.. See on midagi uut. Võib-olla on asi siiski Nõukogude ajas kinni, et Eestis vanemad inimesed eriti inglise keelt ei oska või kui oskavad, siis, vauuuu. Aga kõik õpetajad, keda seni näinud olen, vuristavad sulle kõik asjad nii ette, et tõesti, VAU! Äge.

Just mõtlesin, et kui meie koolis Eestis on sel aastal kaks vahetusõpilast, et kuidas osad õpetajad sellega toime tulevad :D Päris huvitav.

Aga eile ja täna pärast kooli olen ma olnud surmväsinud, niiet ma olen koju tulnud ja lihtsalt.. olnud. Täna isegi magasin tunnikese (panin äratuskella, et ma liiga palju ei magaks) ja nüüd peaks siis õppima hakkama. Ega otseselt midagi õppida ei antudki, aga bisnesi tunnis anti mingi tekst lugeda ja ma sain isegi päris palju aru, ainult et saab nüüd oma sõnavara laiendada spetsiifilistemate sõnadega.

Kallid-musid-paid!

Tschüss! :)

homme koooool!

Heihooheihoo

Pikka juttu täna ei tule, räägin lihtsalt viimastest päevadest.

Reedel sõitsime vahetusema ja Lauraga vahetusisale Viini lennujaama vastu, võtsime ta peale ja sõitsime tagasi. Lennujaamas oli veits nukker näha neid inimesi, kes üksteist taasnägid, pisarake kippus silma.

Aga laupäeval oli tore päev, kui isa ja ema läksid šoppama, ma läksin kaasa ja käisin poes nimega Müller, kus on kõiki asju välja arvatud korralik söök. Kõik majapidamistarbed, kosmeetika, cd-d, DVD-d, maiustused jne, aga süüa korralikku pole. Eelmine kord kui ma sinna niisama jalutama läksin üksi, helistas mulle Laura ja küsis, et kus sa oled :D Mulle ei tulnud poe nimi meelde ja ütles Keller.. Teadsin et see on vale, ja ega ta aru ka ei saand :D Aga noh, mis vahe sel on, kas olen poes, mille nimi tähendab möldrit, või keldris!! Ikka juhtub.

Igatahes leidsin sealt endale sobivad vatitikud ja seebid-särgid-värgid, seal läks päris kaua, sest noo.. ma ei leidnud midagi üles, kõik oli nii.. korrektselt paigutatud, aga ikkagi ei suutnud ma sellele loogikale pihta saada :D Ja vatitikud olid täiesti lambises kohas, poe teises otsas cd-de ja DVD-de kõrval :) Ei tulnud selle pealegi, et neid sinna otsima minna, küsisin abi.

Igatahes õhtul hmm. Ei mäleta, mida tegin. Aga täna, pühapäeval, oli meil hommikul vara tõusmine, kell 8! Ja veits enne kolmveerand 9 astusime kõik uksest välja ja sõitsime seltskondlikult Fürwaldi, mis on üks 45 inimesega küla kuskil siin lähedal (ma isegi ei tea, millises ilmakaares), kus toimus küla sünnipäevapidu. Ausalt öeldes ei saanudki ma täpselt aru, kas küla sai 80-, 100- või 800-aastaseks :D Aga see pole see, millest ma rääkida tahtsin.

Ütleme nii, et nii huvitavat tseremooniat Eestis näeb harva. Ma arvan, et kohale oli tulnud umbes.. 50-80 inimest (halb silmanägemine..). Kõik istusid siis küla peatänaval pinkide peal kaares ümber laua ja kõnepidamispuldi. Laual olid lilled ja kaunistused ja jeesuse rist ja.. mingid asjad veel. Ja siis toimus ma pakun et 30-45 minutiline tseremoonia, millega õnnistati küla ja kirikut (kirik oli nii pisike, et ma ei teagi, kas seda üldse kirikuks saab nimetada, kabel?!). Usklikuks olemine tähendab suurt füüsilist koormust, sest ühel hetkel hakkas olema nii, et kõik tõusid püsti, mingi kaks sekundit, siis jälle istusid, püsti, istuma, püsti, istuma, püsti, kätest kinni, käed üles, käed hoia üleval, käed lase alla, hoia kinni, lase lahti, lase käid täitsa alla, ära istu, seisa, seisa, seisa, seisa, palveta, seisa, istu, seisa, palveta, istu, palveta, seisa, palveta jnejne. Ega ma väga palju aru ei saanud, mida too preester ette luges või rääkis, aga sellest ma sian küll aru, et järsku toodi nurga tagant välja kiri Jumalalt ja sealolevast sain nii palju aru, et 'tänage mind tänase kena ilma eest', ilm oli tõesti kaunikene. Ja pärast seda toodi välja kiri, mis kirjutati Jumalale vastu teemal 'täname sind', mis oli minu meelest päris vaimukas.

Lõpuks mul hakkas päris igav. Millestki ma aru ka ei saanud, tõusin püsti, kui teised seda tegid, istusin, kui teised seda tegid, võtsin kätest kinni, aga mingit ülevat tunnet ma ei tundnud.. See selleks.

Pärast seda pühalikku tseremooniat istusid kõik laudadesse ja hakkas õllejoomine (õlu siin suht lahja, jõin ka 50:50 beer-mixi Radlerit, õlu segatud sidruniveega? vist) ja söömine. Ja kogu see jumala teema oli unustatud. Tore.

Istusime, sõime, jõime, kell kolm või neli tulime tulema. Koju jõudes olid kõik surmväsinud. Muideks suht mitmed inimesed, seal hulgas ka mu vahetusema ja -isa, kandsid Austria rahvarõivaid, mis näevad nii ägedad välja, neid on nii mitmetes variantides jne. Igaüks kannab sellist nagu ise tahab (ma ei saa mainimata jätta, et see oligi see sama küla, kus me sellel vene perel külas käisime ja see vene pere perenaine oli Austria rahvarõivastes ja tal olid jalas 10 või 15 cm-sed kontsad, kingad olid nagu läheks diskoteeki vms.. mu meelest kohatu) ja kuidas tahab. Meeste rahvarõivad on siin suhteliselt olematud või tavalised.. pintsak ja viigipüksid. Aga kellelgi polnud musta pintsakut, niiet selles on vahe. Hall või tumesinine vms. Ja kuskil on mingi äär mingi mustriga.

AGAAAA HOMME ALGAB KOOL!!!!

Ma ei jõua ära oodata, sest lõpuks ometi algab mul elu, elu, action ja eluuuu!

Ja kui Eestis algab tavaliselt aktus kell 9 või 10 või vähemalt hiljem kui järgnevatel päevadel tunnid, siis siin on aktus/tseremoonia (see pidavat ka pühalik olema, eks näis) kell 7.45 ja täpselt sel kellaajal algavad ka tunnid teistel päevadel. Edu tõusmisel mulle!! :D

Tegelikult tõusen samal ajal nagu Eestiski, suhteliselt. Ainult, et kooli saan kolm korda kiiremini. Enne tseremooniat saan kooli ees kokku Steffiga, kes mul teed juhatab ja kooli näitab :)

Tschüüüüsss! järgmise korrani ;)

Ps, mul on nii palju, millest kirjutada tahaks lihtsalt niisama, aga pole veel jõudnud kõike kirja panna.. Küsige ka, mida te teada tahaksite austerlaste/Austria kohta! ;)

emakeel on ikka eesti keel!

Ma pole nüüd peaaegu terve nädala midagi kirjutanud, tuleb kuskilt otsast alustada..

Esmaspäeva õhtul küpsetasime Lauraga Austria-pärast kooki.. Ja ma ei saa mainimata jätta, et seda on ikka veel alles. Ma olen vist ainuke, kes seda aeg-ajalt söömas käib.. Nad siin väga palju magusat ei söö, kahjuks või õnneks!

Ostsin endale ka soojema jaki/jope, sest ilmad on megakülmad ja mul polnud midagi peale pusade kaasas..

Ja teisipäeval kohtusin oma tulevate klassiõdedega. Kuna Horn on väike koht ja seal pole väga midagi teha, siis tuli välja, et absoluutselt iga kord saavad nad kokku McDonaldsis (jah, isegi selles kohas siin on McDonalds ja pärast uhke teine ja päris palju rahvast seal teisipäeva pärastlõunal!) ja nii ka seekord. Kui ma sinna jõudsin, olid nad juba kohad sisse võtnud ja söömisega alustanud. Ma olin just lõunat söönd, niiet ma ainult maitsesin nende valge šokolaadi jooki ja rääkisime juttu. Tüdrukud, kellega ma kohtusin, olid Steffi, Lucia ja Sani (tegelt vist Sandra). Nad megatoredad, Lucia meeldib mulle kõige rohkem ja ma loodan, et ma saan temaga hakata rohkem aega veetma. Kõik oli päris tore selleni, kuni nad küsisid, kas ma olen kristlane võõõii misasi. Pärast mu vastust muutus Sani eriti.. ülbeks? Või noh.. Hakkas küsima selliseid vastikuid küsimusi, à la kui te kristlased pole, miks te siis jõule tähistate. Kas me tähistame jõulude ajal midagi? Eeee.. Ei. Igatahes pärast seda muutus Sani veits nõmedaks, pilgust oli näha, et ta ei salli mind. Õnneks käib ta teises koolis, niiet ma ei näe teda iga päev ega ei istu temaga ühes klassis :)

Muidu oli päris tore nendega kohtuda ja loodetavasti hakkan Lucia ja Steffiga hästi läbi saama.

Kolmapäeval oli väga varajane äratus.. Kell 5.25 ärkasime, kell 6.00 hakkasime autoga St. Pölteni poole sõitma. Ma olin megamegaväsinud, nii väsinud, et unustasin ära, kus ma olen, ja hakkasin eesti keeles rääkima. Küsisin täiesti puhtas eesti keeles autos Lauralt, et kus see maakaart on :) Ma ei saand enne aru, kui ta oli mulle natuke aega lollaka näoga otsa vahtinud, et mis sul viga on. Hakkasin siis naerma ja loomulikult palusin vabandust ka eesti keeles, niiet keegi ei saand sellest aru, aga mul oli nii naljakas. Terve päev alustasin ma kõiki lauseid eesti keeles, kõik muud keeled olid justkui peast pühitud.

Sõitsime me Salzburgi. St. Pöltenist sõidab rong 200 km/h Salzburgi ca 2 tundi, niiet u 400 km on vahemaa :) Rongiga oli mõnus sõita, mitte midagi ei tundnud, miski ei kolisenud ja selline tunne oli, nagu istuks kodus diivani peal. Poole tee peal tulid Linzist peale ka vahetusema tuttav Susi ja tema kaks last.. üks oli noorem ja teine vanem kui Laura, täpselt ei tea. Aga ma sain nende meiega ühinemisest teada siis, kui nad rongi peale astusid. :D

Jõudsime Salzburgi u kell 10. Kõndisime mööda Salzachi (http://en.wikipedia.org/wiki/Salzach) jõge Salzburgi vanalinna poole ja sain teada, et vahetusema käis seal viimati 10 (!) aastat tagasi. Ta isegi ei osanud öelda, miks ta pole sinna vahepeal läinud.

Käisime Salzburgi suures lossis, Festung Hohensalzburgis, nägime ära Mozarti sünnikodu, palju mälestusmärke, toomkiriku ja ilusad Salzburgi aiad. Toomkirikus panin ma tähele, et vahetusema tuttav Susi võttis seda püha vett ja lõi risti ette, aga tegi seda nii, et mu vahetusema ei näinud/näeks. Ühesõnaga, see teema on ikka paganama hell, igal pool. Ja sain ka sellest aru, et kunstiajaloo õppimine oli läinud tühja, sest me mõtlesime seal kolmekesi, et mis ajast(ust) see olla võis, aga mul polnud õrna aimugi, nad pakkusid kas romaani või gooti ja pärast tuli välja, et hoopis baroki.. No midaiganes! :D

Ja see pühavesi oli päris must muideks.. Mõtlesin, et kust nad seda vett võtavad.. kraanist? :D milleks siis oma näppe määrida, kasta ennast kodus.. Okei, olen vait.

Selles suures Salzburgi lossis saime ka väikse ajalootuuri peale ja sai päris huvitavat juttu kuulata Salzburgi ajaloo kohta :) Vanasti oli sool see, mis Salzburgi rikkaks tegi.. Nüüd on rikkuse allikaks.. dadada turistid!

Pärast lossikülastust otsustasime sööma minna, otsisime mingit õllekeldrit ja ei leidnud ega leidnud, seega kallite restoranide vahel otsustasime (või pigem tuleks öelda, et need kolm nooremat isikut) McDonaldsisse minna. Valik oli nii paganama suur, et ma otsustasin ühel hetkel lihtsalt juustuburgeri kasuks.

Pärast seda saime võimaluse H&M-i Mozarti sünnikodu kõrval külastada (väga kultuurne, kas pole ;)) ja leidsin endale ühe pluusi, millega koolis käia, sokid, sest kõik olid järsku korraga pesus! :D Ja patsikummid, jeeee!

Jalutasime veel natuke ringi ja läksime rongijaama, sõitsime tagasi. Veits enne St.Pöltenit jäi rong järsku seisma ja teatati, et tehnilised probleemid. Pärast seda, kui sõitma hakkas, kolises rong lihtsalt veits rohkem, aga jõudsime vähemalt kohale! :D

Neljapäeval ärkasin ma 10.15 umbes ja esimest korda selle pooleteise nädala jooksul olin ma ärkvel siis, kui õde polnud veel hommikusööki söönud! :D Uskumatu, kas pole!

Pärast lõunasööki käisin tunniajasel jalutuskäigul siin kahe küla vahel, käisin ka kohalikus rongijaamas ja leidsin, et päris vinge teine! Siit saab isegi otse Viini sõita, niiet YEPIDUU! Muideks see võtab aega ainult tund ja 10 minutit, niiet.. kohe minek? :D

Pärast seda rääkisin Liinaga Skype'is juttu, kuulsin esimeste koolipäevade õnnetundidest ja, et meil on koolis lausa kaks vahetusõpilast, jeee! Seda polnud juba mitu-mitu aastat juhtunud, et kedagi meile välismaalt võetakse :) Loodetavasti järgmisel aastal kaa! :)

Siis pidasin veel emme ja Martaga ühe Skype'i kõne maha, emps paneb varsti paki mu talveasjadega teele..

Jõin palju teed, sest toas on külm! Kogu aeg on külm! Täna ütles vahetusema ise ka, et toas on külm, enne ma arvasin, et see on neile normaalne.

Aaah jaa, seda ka, et teisipäeva hommikul sõitsid maja eest mööda.. tankid! Ma olin veel voodis ja unelesin ja ma tõsimeeli mõtlesin, et sõda algab -.- Ma ehmatasin täiesti ära, piilusin kardinate vahelt, kuidas neid järjest mööda sõidab, sõdurid peal püsti, püssid käes.

Pärast küsisin vahetusema käest ja ta ütles, et see on tavaline, nad aeg-ajalt sõidavad rongijaamast oma 'koju'.. Igatahes, väga veider! :)

Homsest ehk reedest hakkab vahetusema ka tööl käima, niiet saame siin iseseisvat elu harjutada, jepiduu! Homme õhtul tuleb ka vahetusisa koju, aga lahkub juba esmaspäeval ja järgmine kord tuleb.. millalgi kunagi!

tsipake Eestit Hohersalzburgi lossis ;)

jee, Salzburg!

ja natuke Salzburgi lilli!

meie imearmas kook, mida on ikka veel alles.. :) maitseb muidugi imehästi!

Aga gute Nacht und schlaf gut! :) Seeee ya!