27.8.10

ratta selga, üles-alla

Eilseks (kolmapäeva) hommikuks panin endale äratuskella kella 10-ks, aga ma ärkasin umbes pool 10 vist ja selleks ajaks olid nad ikkagi oma hommikusöögi ära söönud :D ainult Elmar magas veel.
Natuke pärast seda pakkus Laura välja, et võiks ratastega sõitma minna.. Ütleme nii, et oma sadulast tunnen küll puudust :D:D:D See on siin päris valus sadul. Ta näitas mulle kohalikku ujumiskohta, see oli ülivinge. Seal on tegelikult keelatud ujumas käia, aga kõik käivad. Fotoaparaadi unustasin ma maha, niiet pilte pole mul teile näidata. Aga seal saab nagu kaljult alla hüpata vette jne, see on äge. Mitte et ma ise julgeks sinna hüppama minna :D Vesi tundus soe, viskasime lutsu ja siis tulime ringiga koju tagasi. Siin kasvatatakse palju maisi ja neid.. eee.. jaa neid eeeee appikene kus mu eesti keel on.. need on silmeees, aga ma ei tea mis nende nimed on!!! Mitte päikeselill, aga noooo teate küll, pika rohelise varrega, õis kollane, keskelt neid seemneid täis, millest saab köömneid teha.. jaaa, ootan abi, mis lill see on -.- :D:D Haige, kuidas ei mäleta sõnu. (üle lugedes meenub, et päevalill on asja nimi :D)
Äge koht on, ainult et tuul oli suht jõhker, muidu oleksime rohkemgi ringi vaadanud.
Kui tagasi tulime, siis tegime lõunasööki kõik koos ja küpsetasime kooki.. Sõime salatit ja kana ja riisi, nämma. Neil on siin veits teistsugune riis või lihtsalt ei keetnud ta seda nii pehmeks, ei tea. Seekord taipasin õigel hetkel salatit isegi kaussi tõsta :)
Aga kooki tegime üpris omapäraselt. Ma ei teadnudki, et suvikõrvitsat kasutatakse magusates roogades. Igatahes panid nad sinna kooki võid, suhkrut, jahu, kaneeli, purustatud pähkleid, riivitud suvikõrvitsat ja vb veel midagi, igatahes taigen maitses ülihästi.

Kui kook valmis sai, läksime Kletterparki ehk seiklus-/ronimisparki siin lähedal. See oli suht suur ja üliiiiäägeeee. Kuna vahetusemal seal käpp sees, siis saime tasuta. Muidu maksab see siin umbes 28 eurot täiskasvanule. Veetsime seal mitu tundi, seal oli umbes 5-6 rada, aga need olid ikka kõvasti pikemad kui Nõmmel. Üks rada oli selline, kus alguses pidid kõvasti ülesronima ja siis said 3-4 korda alla lasta.. Esimesel laskumisel läks mul hoog nii suureks et ma ei jõudnud puust kinni haarata ega nöörist ega kuskilt :D:D Ja siis ma vajusin tagasi, see oli naljakas :D Kätega tõmbasin siis ennast tagasi puule lähemale, sain mingist abinöörist kinni ja siis platvormile. Aga jah, see oli äge. Teinekordki :D Saate pilgu peale visata siit -> http://www.kletterpark.at/de/kp-ro.html. LiveCam + Bilder alt näete pilte ka :)
Siis sõime võileibu ja ma laenasin Lauralt saksakeelse "Sex and the City" filmi, vaatasin koos saksakeelsete subtiitritega. Ütleks, et see aitab pärispäris palju. Ainult et ma otsustasin rohkem mitte kurbade kohtadega filme mitte vaadata lähiajal.. See ei mõju hästi :)



Ma pean ikka mainima, et minu üks sellistest väga olulistest kartustest oli, kas mu voodi on pehme või ei ole. Võin nüüd suurimas rahus teile teatada, et mul pole elu sees olnud nii mugavat patja. See padi on terve voodi laiune ja megaaaaaaaapehme. Ta läheb õhku täis ja vajub täpselt nii nagu ma tahan ja uni on siin hea :)

Täna hommikul ärkasin umbes 9-10 vahel, sõin üksi hommikust jälle ja siis õppisin saksa keelt. Vahetusema käis vahepeal ära ja Laura oli oma toas. Vahetusema rääkis eile, et täna tulevad külalised, et kas ma tahaks teha midagi eestimaist, soolast, kerget, külma. Hea mõte, aga kas peale kartulisalatit veel on midagi? Isegi kartulisalat pole eestimaine enam, niiet jäi ära. Tegelikult oleks karaskit tahtnud teha, võib-olla kunagi veel leiab aega selleks.
Okei, ühesõnaga, kuna vahetusema ei maininud, millal külalised tulevad, siis ma oma loogika järgi arvasin, et nad tulevad õhtul :D Ja et kui ma tõesti tahaks karaskit teha ja neil on vajalikud asjad olemas või on aega poodi minna, siis jõuaks teha.
Ühel hetkel aga läksin vaatama, mida nad toimetavad ja siis Maria küsib, et kas sa tahaks appi tulla, et külalised tulevad. Ma igaksjuhuks siis küsisin, et aa mis kell nad tulevad? Ta ütles, et kohe-kohe, mõne minuti pärast :D Nojah, aitasin siis lauda katta.. Nad tulid, jõime õues kohvi, sõime eile tehtud kooki (Maria määris sinna peale šokolaadikreemi vms, heaheahea oli :)) ja nad ajasid juttu.
Ausalt öeldes sain ma külaliste saksa keelest, kes tulid Viinist (ja kellel oli eelmisel aastal võp Gruusiast ja sel aastal on nende enda tütar Tšiilis), palju paremini aru kui oma vahetuspere :D Neil on nii keeruline ja susisev dialekt, et ausalt öeldes, kui nemad kiiresti räägivad, ei saa ma mitte midagi aru :D See kõlab nagu hispaania ja vene keele segu või ma ei tea.. Ühesõnaga, väga kohutav :D:D Kui too naine Lona küsis mu käest midagi saksa keeles, siis ma sain paremini aru kui oma vahetusema jutust jne. Ma tegelikult mõtlesin seda juba esmaspäeval, kui ma autosse istusin, nende dialekt on lihtsalt väga hull. Näiteks 'jaa' asemel ütlevad nad 'joo' ja 'nein' (hääldatakse muidu 'nain') asemel 'naaa' või 'neee' :D Väga harjumatu. Ja 'r'-tähte põristavad nad ka, mis on überveider :D JA nende lemmiksõna on 'genau', mis tähendab täpselt vms. Kui eestlased räägivad omavahel, siis noogutavad ja ütlevad 'jaa, jaa' :D aga nad ütlevad samas olukorras 'genau, genau' :D:D
Aga ma ikka tahaks alguses hochdeutschi selgeks saada ja siis nende dialekti puhuma hakata :D

Aga praegu olen ma üksi, sest vahetusema läks Laurat käsipallilaagrisse viima. Ta on seal kolm päeva, niiet laupäeval vist peaks tagasi tulema. See on natuke kurb, sest temaga on veits huvitavam siin kui ilma :D
Aga eile nägin siis ära need kohad, kus Steffi ja Lucia elavad, kirjutasin Steffile ka, et võiks enne kooli algust kokku saada. Ta praegu emaga reisil, aga kui ta tagasi jõuab, lubas mulle teada anda :)
Kool algab alles 6. septembril, niiet mul on veel paljupalju aega vaja surnuks lüüa. Ega ma ausalt öeldes ei tea üldse, mida me enne teeme.. Järgmisel nädalal vist lõpeb vahetusemal puhkus ära, niiet siis me Lauraga kahekesi, Elmar läheb ka kooli esmaspäeval ja tuleb nädalavahetusel.

Kõik eelnev on kirjutatud neljapäeval, täna on reede, ja ma kirjutan nüüd edasi.. :)
rattasõidu kõrgeim punkt

Käisime eile vahetusemaga, kui ta tagasi tuli, jalgratastega sõitmas. Ma ei tea, kui kaua me sõitsime, aga Maria arvas, et umbes 25 kilomeetrit tuli ära. See tee oli täpselt selline, et kõigepealt on 100 meetrit sile maa, siis tuleb kerge laskumine ja siis tappev ülestõus ja siis megamõnus allasõit ja siis alla ikka võimalikult kaua ja veel alla ja alla ja natuke üles ja sile maa ja siis sama teed pidi tagasi.. see tapev tõus oli kohutav tagasiminnes :D Eestis ikka niimoodi rattaga ei sõida, pole võimalik :D aga see oli äge. Pärast oli hea olla vähemalt.
Tulime koju ja hakkasime kokkama, sest tuli välja, et külalised tulevad veel õhtul ka ikkagi. Eriti midagi polnud kokata, ma tegin tomati-mozzarella taldriku ja siis Maria saatis mind basiilikut otsima :D Ma käisin terve tagaaia läbi ja tulin maja juurde aeda tagasi ja see oli täpselt kõige viimane asi, milleni ma jõudsin :D Rohkem poleks midagi olnud vaadata. Igatahes leidsin, lõpuks. Kõik naersid mu üle :D:D See oli naljakas.
Sõime ainult leiba/sepikut ja sinki, juustu, tomatit ja mozzarellat ja siis Maria tegi mingit ülihead määret. Tean, et seal sees oli porgand ja õun, aga rohkem ma ei tea.
Külalisteks olid naine, mees ja nende poeg, kes oli kindlalt üle 20 aasta vana, aga täpselt ma ei tea. Ühesõnaga, minu meelest (kui mu kõrvad ei petnud) oli poisi nimi Amen. Ma arvan. Võib-olla oli Ramen, aga jah, nimedega on mul halvasti.
Õhtu oli väga tore seni, mängisime (R)Ameniga kitarri ja laulsime ja tore ja siis vahepeal tahtis Marta muga rääkida, niiet rääkisin temaga ja ühinesin jälle seltskonnaga. Siis ühel hetkel läks jutt Eesti peale ja Laulupeole. Näitasin neile enda toodud raamatust "Estland im Überblick", missugune see laulupidu meil välja näeb. Tuli välja, et Austrias polegi nii suurt üritust, kuhu tuleks kokku u 100 000 inimest.
Igatahes siis hakkas raamatu sirvimine ja kõik on ju Eestis ikka nii kaunis, nii kaunis!! Aga siis jäid ette Ruhnu saare kirikud ja tuli küsimus.. jaaaaaaa ma ei ole usklik. Nad mitte ei küsinud, kas ma olen usklik, vaid, et mis usku ma olen.. Igatahes see oli kohutav, heameelega oleks maa alla vajunud, see oli jube. Pärast seda tundus (ja arvatavasti oli ikka tegelt ka) kõik nii killerlik, ma ei osanud nagu seletada ka, miks see Eestis suht tavaline on. Niiet ma olin lihtsalt vait ja naeratasin seni kuni nad ära läksid :D
Siis istusin arvuti taha ja küsisin emmelt, kuidas sellega on ja miks jne. Ta arvas et me õppisime seda 3.-4. klassis.. ma hästi ei usu (Marta mu meelest küll ei õppinud), aga isegi kui õppisime, siis see on ikka väga loll aeg usu teema õpetamiseks. Ei mäleta sellest ajast muud kui numbreid ja tähti, niiet.. Alles praegu hakkab mind usu teema huvitama, miks, kuidas jne. Tegelt ma üldse ei tea, et kunagi oleks koolist mulle usust räägitud. Kui siis ajalootunnis ja need on alati kohutavalt igavad (oleneb õpetajast, aga mul on kõik olnud igavad, niiet jäi see kuulamine ära), niiet kes see ikka viitsib kuulata.
Sain targemaks (tänud internetileiutajatele) ja tundsin ennast totaalse paganina.

Täna on olnud üks ülimalt mõttetu aga tore päev, sest.. Ma ei mäleta, mida ma tegin hommikul, aga ühel hetkel näitas Maria mulle Astridi noodikogu ja siis ma mängisin klaverit ja kitarri ja leidsin mingi ägeda piltidega lasteraamatu, lugesin seda, mängisin klaverit, sõin ja sõin ja siin ma olen :) Esimene niisama-päev.
Tegelikult mõtlesin, et võiks ju Harry Potterit saksa keeles lugeda (neil viis raamatut olemas), aga ma arvatavasti peaks liiga palju sõnaraamatut kasutama, ei saaks midagi aru. Niiet halb mõte, mõne kuu pärast vb :)

Hetkel olen üksi kodus, Laura vist tuleb ikkagi pühapäeval (visttt, ma ei tee endiselt Samstagil ja Sonntagil vahet ja nad hääldavad ka kõike nii, et ma ei saa midagi aru :D:D:D) ja kõik on toreee. Eriti toredad on hommikud, õhtuti kisub natuke kurvaks, aga hommikul on jälle hea.

Koduõue.. plats?
Kõikidel majadel on siin nii, et auto sõidab suurest väravast sisse ja siis on hoov ja teiste aeda ei ole võimalik näha, kõigil on aed maja keskel või noh.. jah. Mõistate küll!

Kõik, kes tahaksid mu pilte vaadata sealt, kuhu ma neid järjepidevalt lisan, siis pange oma email kommentaaridesse, ehk annan teile isegi selle võimaluseee! ;)

15 comments:

  1. Ma tean, mida sa tunned (häälduste osas). Isegi Berliini ja Lõuna-Saksamaa hääldused on kohutavalt erinevad. Ja Lõuna-Saksamaal meeldis kõigile "nichts" asemel "nix" öelda. Ma ei tea, mis teema neil sellega oli. Ja parasiitsõna "genau" jäi isegi mulle külge. :D

    ReplyDelete
  2. tsau. ma lihtsalt pean mainima, et 'genaud'd kasutavad nad siin ka kogu aeg. ja ma mõtlengi kogu aeg, keegi räägb kellegiga ja ainuke mis kõrva jääb on genau :D

    ReplyDelete
  3. Lahe Maja Neil ;)

    P.S. E-Mail ristosuhov@hot.ee ;)

    ReplyDelete
  4. palju Sa siis kodus rattaga sõitnud oled, et tead rääkida? muideks registreerisin emme ka just Tartu rattamaratonile ära.. saab küll üles-alla sõita, kui tahtmist on. hea tahtmise juures on jalgratas isegi transpordivahend!
    aga ehk peaks harjutama varasemat ärkamist kooli mineku tarbeks? muidu juhtub nii nagu Arnoga, et tunnid olid juba alanud :)
    paganaks olemist ei pea häbenema, aga teadmist puudust küll :) ehk peaks lipu värvid, hümni, presidendi suguvõsa ja valitsuse koosseisud endale pähe tuupima? martal paistab juba teadmisi olevat, panin facebooki pildi tema märkmetega :)
    tervita ka!

    ReplyDelete
  5. Heeei:)) Nii lahe on lugeda su blogiii:D
    ja annaks siis oma e-maili ka, mis on laurake48@hot.ee

    ReplyDelete
  6. Miina, Evely - genau on isegi mulle juba külge jäänud :D:D haige

    Risto, tõepoolest :D

    issi, isegi Tartu maratonil ei näe sa sellist rada :D ja need Marta märkmed mulle meeldivad :D:D

    Laaauraaaaaaaa, nii tore, et sulle meeeldiiibbb! :) Ma ise pole praegu üldse viitsind mitte kellegi blogile isegi pilku peale heita :D:D

    ReplyDelete
  7. lauragrihin@gmail.com, kui kahju pole pilte jagada:)

    ReplyDelete
  8. Hei Brita, u might not remember me, aga ma siiski jälgin su vahetusaasta-blogi ;)
    Pilte tahaks ka näha: elina9429@gmail.com

    ReplyDelete
  9. Brita,niii mõnus ju seal Sul:*

    ReplyDelete
  10. brita, suht põnev lugeda su blogi. Tuleb endalgi räige isu kuhugiiiiii minna..
    mu email: lauras@jjstreet.ee
    be cool

    ReplyDelete
  11. jajjaja. tahan ka pilteeee keit.lilium@gmail.com


    musikalli

    ReplyDelete
  12. Mis Sa edaspidi nüüd usu ja eestlaste kohta siis tead öelda?
    Et päris oma Taarausk tapeti saksa rüütlite poolt ja usuvägivallaga.
    Vahepeal ristiusu kombed ja kultuuri üle võttes on ristiuks meile siiski võõraks jäänud.
    Ja oma ülejäänud töö tegi okupatsioon. Mis on üks ja ainus positiivne asi, mis okup. kaasnes.

    Ja sellest päevalillest ei tehta mitte köömneid vaid sihvkasid. Jällegi üks idast tulnud "toode".

    ReplyDelete
  13. aga kui sa arvad,et austrias hochdeutschi selgeks saad, siis olen mina rooma paavst :D

    ReplyDelete
  14. Elina, miks ma siis ei mäleta :) Ikka mäletaaan! Ainult et see oli tõesti päris ammu.. :D

    Laura.. mine!!!! Rotaryga kas või :) Suveks või pooleks aastaks või terveks aastaks või mida iganes.. :D (Prantsusmaa kutsub, eksole??? :D)

    Tarvo, siinsetele see just üks ja ainus positiivne asi ei ole, mis okupatsiooniga kaasnes, kuigi ma olen küll õnnelik, et ma igal pühapäeval kirikus ei pea käima! :)
    Vanaema juba ütles ka mulle, et need on seemned, issi ütles et need on sihvkad!! (praegu on selline tunne nagu ma oleks seda unes näinud, istun issi kõrval autos ja siis ta ütleb seda.. see oligi unes!! :D:D ma pole issiga telefoniteel rääkinud ka, niiet jah, uni.)

    Aile, ma siis loodan, et sa oled Rooma paavst :D:D:D Okok, tegelt mulle (juba) isegi täitsa meeldib, kuidas nad räägivad, ja ma saan nii palju aru jubaaa!!!! :D

    ReplyDelete